Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valminud Eesti jahinduse arengukava aastateks 2008-2013, mis seab eesmärgiks liigiliselt mitmekesise ja elujõuliste ulukiasurkondade säilitamise ning optimaalse kasutamise.

Eestis esmakordselt kokku pandud jahinduse arengukava määrab ka suunad jahinduse edasiseks organisatoorseks korralduseks. „Lähtusime kava koostamisel põhimõttest, et riigile peaks jääma eelkõige jahinduspoliitika kujundamise ja järelevalve osa,” selgitas Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee. „Ülesanded, mis ei vaja riigi tasemel korraldamist, näiteks teatud ulukite küttimismahtude planeerimine, on ilmselt mõistlik üle anda ühele jahimeeste katusorganisatsioonidest, määrates täpselt selle õigused, kohustused ja rahastamisviisid.”

Eesti jahindustegevuse riiklik korraldus ja organisatsiooniline ülesehitus on püsinud alates Eesti Jahimeeste Seltsi moodustamisest 1967. aastast praktiliselt muutumatuna. See näitab, et meie jahinduse alused on huvigruppidele enam-vähem sobinud ja kindlustanud jahipidamisvõimaluse praktiliselt kõigile soovijatele, sõltumata nende sissetulekutest või ametist. „Riik toetab ka tulevikus Eesti jahinduse seniseid häid tavasid ja on huvitatud, et jahimehed oleksid koondunud hea maine ja läbipaistva juhtimisega partnerorganisatsiooni,” märkis Niittee.

Veel jääb riigi ülesandeks ulukiasurkondade jälgimiseks ja ohjamiseks vajaliku seire korraldamine ning teadustegevuse arendamine eesmärgiga koguda jahinduslike otsuste langetamiseks vajalikku teavet. Jahinduse jätkusuutlikkuse huvides tuleb riigi eestvedamisel teha muudatusi nii õigusaktides kui ka organisatsioonides, et täpsustada jahimeeste ja maaomanike suhteid, järgida Euroopa Liidu seadusandlust ning Eesti arengusuundi. Näiteks tuleb anda maaomanikele senisest paremad võimalused jahinduses osalemiseks. Kavas on ka tõhustada meetmeid ulukite tekitatud suuremate kahjustuste vältimiseks.

Praegu on Eestis 310 jahipiirkonda, kus jahipidamise kasutusõigusluba antakse 10 aastaks. Arengukava koostajad soovisid säilitada väljakujunenud suuri piirkondi ja jahindusorganisatsioonidele pikaajaliste jahipiirkonna kasutusõiguse lubade andmist. „Suurte jahipiirkondadega saab kõige paremini tagada ulukiasurkondade optimaalse kasutamise ja nende looduskaitse seisukohast soodsa seisundi säilitamise,” selgitas Niittee. „Pikaajaline jahipiirkonna kasutusõiguse luba aga võimaldab jahimeestel oma tegevust paremini kavandada.”

Eesti esimese jahinduse arengukava koostamine kestis üle kahe aasta. Keskkonnaministeerium kaasas sellesse mitmeid erinevaid huvigruppe, nt jahimeeste, looduskaitsjate, maaomanike jne esindajaid. Väärtustab ju jahinduse arengukava nii looduskaitset kui ka maaelu tervikuna ning hõlmab paljusid sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Kuni aastani 2013 kehtiva arengukava täitmisel koostöö erinevate huvigruppidega jätkub.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas jahinduse arengukava septembri lõpus. Sellega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehekõljel aadressil http://www.envir.ee/1081276.

Toimetas Katrin Lipp, www.bioneer.ee

Pilt: vooremaastik.ee

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta