Kuigi kaugelt vaadates ei pruugi tuttpüti erkpunast silma märgata, on tähelepanelikumad minult pütiaastal mitmeid kordi selle erksavärvilise tunnuse kohta küsinud. Miks on püti silm punane?
- Elurikkus ja looduskaitse
- 4. detsember 2020
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Teaduskirjandusest vastust ei leia, küll aga on internetis erinevaid teoreetilisteks arutlusteks jäävaid selgitusi. Tuginedes senisetele teadmistele ja uuringutele, proovin küsimusele vastata ning võimalikke arvamusi põhjendada. Sealjuures lähenen selgitustele loomaökoloogina ehk neljast erinevast vaatepunktist, mis (ka kombineerudes) ei pruugi teineteist välistada.
Fülogeneetilisest vaatepunktist ehk tulenevalt liigi põlvnemisest on tuttpüti silm punane, sest juba tuttpüti vanematel (või kaugetel eellastel) olid silmad punased – on loogiline, et tunnused kanduvad edasi järglastele. Pärandumine on tõenäolisem, kui punasest silmast on otseselt kasu (sellest veidi hiljem), kuid punased silmad võivad edasi kanduda ka juhul, kui neist ei ole otsest kahju – tunnus on n-ö neutraalne ja seepärast ei ole evolutsioonil olnud tungivat põhjust kunagi võib-olla juhusliku mutatsiooni tulemusel tekkinud punasilmsete isendite sigivust pärssida. Fülogeneetilise selgituse toetuseks võiks pidada tõika, et tuttpütt ei ole ainus punaste silmadega pütt, punakad on ka sarvik- ja mustkael-püti silmad. Seega võib ühise punasilmse eellase selgitusel teatud tõepõhi olla.
Tuttpüti punasilmsusele võib vastata ontogeneetiliselt ehk lähtuvalt isendi arengust – silm on punane, sest see muutub mingil põhjusel isendi arengu käigus. Seejuures ei ole vastamisel oluline, mis on konkreetne põhjus. Osaliselt toetab ontogeneetilist selgitust tõik, et tuttpüti poegade silmad ei ole punased, vaid pigem hallikasmustad. See selgitus põimub ka järgneva füsiloogilise selgitusega, sest isendi ainevahetus ja sellest tulenevad muutused saab kokkuvõtvalt liigitada ka linnu organismi talitluse alla. Kindlat tõendust ei ole, kuid ontogeneetilise spekulatsioonina võib välja pakkuda, et silmad võivad noorlindudel muutuda punaseks pärast suguküpsuse saavutamist, täpsemalt pärast seda, kui lind saab iseseisvaks ja kehas toimuvate protsesside (näiteks suguhormoonide vms) tulemusel muutub silma värvus.
Kolmandaks võib vastata füsioloogiast lähtuvalt – silma punane värv on tingitud linnus toimuvatest erinevate protsesside ja ainevahetuse eripäradest. Lihtne füsioloogiline selgitus on, et silmas on midagi, mis muudab selle punaseks. See midagi on tuttpüti silma vikerkestas (ehk iirises) olevad karotenoidid, pigmendid, millel on organismis mitmeid erinevaid rolle. Kuid lisaks annavad need eelkõige kollakaid ja punakaid toone lindude erksavärvilistele sulgedele, nahamoodustistele ning mujale. Lind ise karotenoide toota ei suuda, vaid omastab need toidust. Seetõttu ei ole noore tuttpüti, kes ei ole suutnud piisavalt karotenoide organismi talletada, silm punane.
Seega võivad karotenoidide omastamist pärssida aeg ja keskkonnatingimused, ka keskkonnamürgid (loe raskmetallide mõjust mustkael-püti punasilmsusele). Huvitava tõigana väärib märkimist, et tulenevalt valgusest ja inimsilma tajuvõimest oleks korrektne nimetada tuttpüti silma kõike muud kui punaseks – erinevalt punasest lainepikkusest teist värvi valguslained püti vikerkestas neelduvad ja seepärast näemegi ainult püti vikerkestalt tagasi peegelduvat lainepikkust ehk seda, mida püti silmas ei ole.
Neljandaks võib püti punasilmsust põhjendada põhjuslikkusega, mille puhul annab punane silm mingi eelise (näiteks saagipüüdmisel, konkureerimisel sigimispartneriga). Ilmselt on just põhjuslik vastus see, mida küsija kuulda soovib, sest kasu või eelist selgitavad vastused on lihtsasti mõistetavad. Näiteks võib punane silm olla oluline sugulise valiku tunnus, mis on partnerile (või ka konkurendile) signaaliks isendi kvaliteedist. See aga kehtib eeldusel, et punasilmsusel on hind, mida viletsamas seisundis linnud tervisega maksta ei jaksa. Kui see nii on, peaksid punasilmsemad isendid partnerile ahvatlevamad olema, kuid teaduslikku kinnitust sellele aga ei ole.
On arvatud, et punased silmad annavad eelise vee all saaki püüdes – punakas silm näeb vee all paremini või on vee all parema varjevärvusega. Kuigi punase silmaga veealusest paremast nägemisvõimest teadmisi ei ole, on varjevärvuse selgitusel iva sees – suur osa punasest valgusest neeldub vee pealmistes kihtides ning mida hägusam vesi, seda õhemas kihis. See aga tähendab, et sukelduva tuttpüti silmani ei pruugi punane valgus ulatuda ning vee all sulandub silm ümbritseva taustaga paremini ühte. Valguse neeldumise selgituse puhul oleks oluline teada, milline on tuttpüti põhiliste saakobjektide nägemine, kuid selle kohta on meie teadmised kesised. Saagipüüdmise selgituse vastu räägib osaliselt ka see, et nii noortel tuttpüttidel kui ka mõne teise pütiliigi (näiteks hall-põskpütt ja väikepütt) silm punane ei ole.
Seega – ühest kindlat teaduslikku vastust tuttpüti punasilmsusele ei ole. Kuid omalaadse selgituse pakub ka folkloor.
Aasta linnu projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
