Eesti suurimas ühistranspordiettevõttes, kus bussidega sõidab igal tööpäeval ligi 300 000 inimest pööratakse bussijuhtide väljaõppes kukkumiste ennetamisele suurt tähelepanu. Kas kukkumiste taga on üleöö hooletumaks muutunud bussijuhid, autojuhid või hoopis ühistranspordi kasutajad?

Liikluspilt muutub septembris alati närvilisemaks. Tallinna tänavate kõige murettekitavam muutus liikluspildis on bussijuhtide kogemuse põhjal järjest lühemaks muutuvad pikivahed. Autojuhid võivad harjuda, et kapott varjab eesoleva auto numbri, aga bussijuhid nii ei saa. Keskmiselt 11 tonni kaaluv buss, millele lisandub sõitjate raskus ei saa linnakiirusel pidama loetud meetritega.

Bussijuhid tajuvad enamasti väga hästi vastutust sõitjate ohutuse tagamise ees ja püüavad hoida sõitjaid täis bussile sobilikku pikivahet. Suur vastutus on üks põhjus, miks paljud bussijuhid eelistavad bussi asemel sõita hoopis veokitega sest tsemendikoorem juba haiget ei saa. Väiksemate sõidukite juhid seda vastutust reeglina ei mõista. See väljendub hooletutes manöövrites. Pikema vahe puhul hõõruvad kaasliiklejad piltlikult käsi, et on liikluses just neile jäetud augu leidnud. Sellises olukorras peab bussijuht igatahes hoogu maha võtma, kuid hooletult, näiteks ilma suunatuleta manöövri korral ka hullema vältimiseks järsemalt pidurdama.

Sõitjad ei ole kogu aeg liikluses toimuvaga kursis. Ega peagi olema, kuid oluline on igal ajahetkel tagada iseenda ja kaassõitjate turvalisus. Selleks tuleks tähelepanu pöörata endast nõrgematele – lapsed ja vanurid ning vankri või ratastooliga ühistransporti kasutavad inimesed. Andma istet kui sinu kõrval on vaba koht, vabastama vajadusel vankri ja ratastooli koha. Abistama kaassõitjaid selliselt nagu sooviksid, et sind ennast aidataks kui vajad abi.

Eelnevaga on meie bussides suhteliselt hästi, sest sellest on aastaid räägitud. Kukkumiste puhul on uueks suureks põhjuseks kerkinud nutitelefonid. Selge, et väikselt ekraanilt leiab palju huvitavat, mis aitab igavat bussisõitu üle elada. Sealjuures ei tohiks unustada enda turvalisust. Autos ja reisibussis on turvavöö kinnitamine kohustuslik. Linnaliinibussis turvavööd ei ole, kuid soovitav on võimalusel leida endale istekoht või selle puudumisel postist, istmest või käepidemest kõvasti kinni hoida.

Kinni hoidmata on ka kergema pidurdamise korral kukkumine lihtne tulema. Rääkimata järsust pidurdusest või kokkupõrkest. See on vähim mida iga ühistranspordi kasutaja saaks teha enda turvalisuse tagamiseks. Bussijuhid väldivad võimalused järske manöövreid ja ei tekita ohtlikke olukordi tahtlikult, kuid tihti on need halbadest valikutest parimad, et ära hoida halvimat.

Palume sõitjatelt mõistlikku suhtumist ja kui bussis peakski õnnetus juhtuma, siis arvestama, et rahvarohkes bussis ei pruugi bussijuht õnnetust kohe märgata. Sellest tuleks bussijuhile märku anda, mille järel saab juht , kes on saanud ka vastava väljaõppe, otsustada kuidas edasi käituda. Sellest hetkest on alati kõige olulisem sõitjate heaolu ja kui bussis on keegi kukkumise tõttu viga saanud, tuleb bussijuhil ja kaasreisijatel anda endast parim, et vigasaanud kaassõitja saaks kiirelt vajalikku esma- või arstiabi.

Kaasliiklejatelt ei oota iga päev rohkem kui 90 000 kilomeetrit Tallinna tänavaid läbivad bussijuhid aga rohkemat kui suunatule kasutamist ja ühissõidukite läheduses järskudest manöövritest hoidumist. Tallinna Linnatranspordi AS-i statistika näitab, et hoolimata närvilisemaks muutunud liiklusest on õnneks kukkumiste arv läbi aastate püsinud stabiilne ja kasvanud vastavalt suurenenud liinikilomeetritele.

Sarnased artiklid