Tänasel päeval on võimatu täpselt prognoosida, milline on ilm jaaniööl. Seda saab teha umbes 5 päeva varem. Siiski, kui analüüsida jaanilaupäevi aastatel 1920-2013, võib prognoosida, et Tallinnas langeb öösel temperatuur 10.8 kraadini, aga pole välistatud ka 4,9 kraadi. Tartus on jaaniöine miinimum keskmiselt 10,6 ja minimaalselt 2,9 kraadi. Terve 23. juuni jooksul on olnud sademeid Tallinnas keskmiselt 1.8 mm ja Tartus 1,7 mm, aga aastal 2012 sadas Tallinnas 26,4 mm ja  aastal 2008 Tartus 12.1 mm.

Niisuguse klimatoloogilise prognoosi koostamine on meteoroloogide ülesanne, täpsemalt ennustavad lähipäevade ilma sünoptikud. Eesti ilmateenistuses töötab nii meteorolooge kui sünoptikuid, kes on suuremalt jaolt saanud ettevalmistuse TTÜs Maa-teaduste ja geotehnoloogia õppekava bakalaureuse- ja magistritasemel.

Ilma ennustamisel on aga üks väga kindel ja muutumatu toetuspunkt. See on päikesekiirguse režiim. Seetõttu võib öelda, et suvel on meil päevad ikka pikad ja ööd lühikesed. Ning jaanipäeval tõuseb päike kell neli hommikul ja loojub pool üksteist õhtul.

Kujutagem nüüd ette, et see ei ole nii. Et Maa telg ei ole Maa tiirlemise orbiidi tasapinna suhtes kaldu, vaid täpselt risti. Siis valitseks kõikjal üle terve planeedi igavene märtsikuu või, kui läheneda pessimistlikult, igavene september. Päike tõuseks igal pool aastaringselt täpselt kell 6 kohaliku aja järgi ja läheks looja kell 18. Vahe troopika ja meie laiuskraadi vahel oleks vaid selles, et ekvaatori kohal läbib Päike seniidi, aga meil ei tõuse kõrgemale kui 30 kraadi horisondist. Poolustest läheksid päikesekiired hoopis mööda ja seal valitseks igavene öö.

Milline oleks aga maikuu Maal, mille telg ei ole viltu? Isegi kui on kehtestatud suveaeg, tuleb lambid igal pool põlema panna juba kell 7 õhtul. Kuhu jäävad meie valged ööd, mil lõhnavad toomingad ja laksutab ööbik? Niisiis, tundkem rõõmu, et käimas on valguse pidu, mis üha kogub tuure.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta