Teadlased hoiatavad aina rohkem, et kliimamuutuse vastu võitlemiseks tuleb kiirelt ja drastilisemalt tegutseda. Aeg tegutsemiseks hakkab otsa saama ning me ei ole teinud veel kaugeltki piisavalt, et saavutada Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärid. Kuigi on juba tavapärane näha artikleid kliimamuutusest peavoolumeedias ja me räägime sellest järjest tihedamini, leidub alati arvestataval hulgal inimesi, kelle jaoks on inimtekkelised kliimamuutused usu küsimus. Selle tõendamiseks viidatakse näiteks ilmale kui väljas on jahe või sajab. See näitab, et kuigi teema on oluline ja aktuaalne, siis tegelikult teadlikkus teemast on väike. See on meie valitsusorganite ja ühiskonna suur läbikukkumine. Samuti ei ole Eesti meedias kliimamuutuste kajastamine sugugi mitte alati olnud teaduspõhiselt ega inimkonna ees seisvatele väljakutsetele vääriliselt esitatud.

Mis on ilm?

 

Kliimat aetakse tihti sassi ilmaga. Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib ilma kui pidevalt muutuvat atmosfääri olekut, harilikult lühema aja jooksul. Ilma osadeks on temperatuur, sademed, tuul ja pilvitus. Kuna ilm muutub pidevalt, tundide jooksul või vahel isegi minutite jooksul, siis ühe päeva ilm ei ole pädev nähtus, mille järgi hinnata kliimamuutuse olemasolu või tõsidust. Loomulikult mõjutab kliimamuutus ka ilma, aga seda pikema perioodi lõikes.

 

Mis on kliima?

 

Kliima on eesti keele seletava sõnaraamatu järgi mingi piirkonna geograafilisest asendist tingitud pikaajaline ilmade laad ja rütm. Kliimat mõõdetakse aastakümnete jooksul tehtud uuringutega. Kliima mõjutab seda, milline ilm ja loodus konkreetses kohas on. Erinevates piirkondades Maal on erinevad kliimad, neid eristatakse kliimavöötmetega. Eesti asub parasvöötmes, mis tähendab, et meil on neli aastaaega koos vihmaste suvede ja lumiste talvedega.

 

Kuidas kliimasoojenemine ilma mõjutab?

 

Kliimasoojenemise tõttu tõuseb nii õhu, maa kui ka ookeanide temperatuur. Jääliustikud sulavad ja veetase tõuseb. Õhu liikumise ja sademete režiimi muutus muudab mitte ainult meie ilma, aga ka loodust. Äärmuslikud kliimaolud nagu näiteks üleujutused ja põuad toimuvad aina tihedamini ja kestavad pikemalt.

Kuigi juulikuine vihm ei ole märk sellest, et kliimamuutust ei ole, siis on juba meie ilmas toimunud ka selliseid muudatusi, mis annavad tugevalt märku kliimasoojenemisest. Nii Eestis kui ka mujal maailmas demonstreerivad seda aina soojemad ja kuivemad suved. Juba mitu aastat järjest on Eesti suvekuud olnud paljuaastasest normist kõrgemad ning sademete hulk väiksem. Möödunud suve juuni ja augusti sajuhulk oli vaevu üle poole paljuaastasest normist. Euroopa 2022. aasta suve kuumalaine oli nii ekstreemne, et põhjustas tuhandeid surmasid. Päevi, kus temperatuurid ületasid 35॰C ja 40॰C oli rohkem ning päeva maksimumtemperatuurid kestsid pikemat aega. Ameerika Ühendriikides orkaanid on muutunud aina intensiivsemateks ja surmavateks. Kõrgete temperatuuride tõttu on ilm olnud kuivem ja metsapõlengud on samuti muutunud tihedamateks ja laastavamateks. Põuad on tekitanud puhta joogivee probleeme juba ka Eestis, sest veerežiimi on nii palju muudetud, arvestamata vajadust kliimamuutustega arvestada, mistõttu me ei oska sellega ka toime tulla.

 

Mida tähendab inimtekkeline kliimamuutus?

 

Maa on läbi käinud mitmeid kliimamuutusi, mille jooksul on planeet kuumenenud ja maha jahtunud. Varasemalt on see toimunud loomuliku tsüklina, mida on mõjutanud näiteks päikese intensiivsus, vulkaanipursked, ookeanide hoovused ja isegi planeet Maa enda liikumine orbiidil. Inimtekkeline, ehk antropogeenne kliimamuutus aga tähendab sellist kliimamuutust, mis on inimtegevuse tagajärjel tekkinud. Selle nähtuse on teinud võimalikuks industriaalrevolutsioon, millest alates on inimesed paisanud õhku aina enam heitgaase, kuivendamisega muutnud väga suurte alade veerežiimi ning võtnud aina suurematel aladel aina enam maha  metsa. Selle tõttu on käimas kuues liikide väljasuremise laine, mis on inimeste põhjustatud. Täna on näiteks Eestis iga viies liik ohustatud. Seda on põhjustanud inimtekkeline kliimasoojenemine ja inimtegevusest tingitud elupaikade kadu.

Inimtekkelise kliimamuutuse olemasolu on teadlased viimase sajandi jooksul järjest intensiivsemalt rõhutanud.. Selle põhitekitajateks on fossiilkütuste põletamine, liigintensiivne ja loodusega mittearvestav maakasutus sh metsade raadamine, transport, toidutööstus ja ületarbimine.

Enamus energiat toodetakse tänapäeval fossiilkütuste põletamisega, mis paiskab õhku süsihappegaasi ja naerugaasi. Need mõlemad on kasvuhoonegaasid, mis atmosfääri sattudes püüavad kinni soojust ning seeläbi tõstavad planeedi temperatuuri. Erinevate tööstuste tootlus on sellega samuti tihedalt seotud, sest näiteks tsemendi, raua, elektroonika, riiete ja muude toodete tootmiseks on vaja materjale ja energiat, mis saadakse loodusest ja mille jaoks on enamasti ka fossiilkütuseid põletatud. Plastikut toodetakse samuti fossiilkütustest. Transpordiks kasutatud kütus on enamasti samuti fossiilkütus ning tekitab peaaegu veerandi kogu kütusega seotud õhku paisatud süsihappegaasist.

Metsade raadamisel ja langetamisel paisatakse õhku kasvuhoonegaase esiteks selleks vajalike masinate poolt. Metsad seovad endasse (ja mulda) süsinikku ning puude maha raiumisel vabaneb seesama süsinik. Metsalangetus hävitab planeedi loomuliku viisi siduda endasse süsinikku hoides seda atmosfääri sattumast. Suur osa metsalangetusest on seotud toidutööstusega, mille jaoks raadatakse üle maailma palju looduslikke metsi, et luua põlde ning karjamaid.

Lõppeks on ületarbimine suurim probleem ning mõjutab kõiki kliimasoojenemist tekitavaid valdkondi. Inimkond tarbib üle energiat, sõidab liigselt lennuki ja individuaalsete autodega, ostab liiga palju plastikusse pakendatud toitu ja esemeid. Meie harjumus osta liiga palju riideid, pidevalt uuendada elektroonikaseadmeid ning tarbida loomset toitu on viinud meid katastroofi, mille tagajärgede leevendamine on muutumas järjest ebatõenäolisemaks mida kaugemale nendega tegelemine lükata. 

* Loomusel käib hariduslik projekt “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile. Projekti käigus toimub 8 üritust väiksemates Eesti asulates, kus räägime toidu mõjust keskkonnale, inimeste keskkonnajalajäljest ja teadlikumatest valikutest toidupoes. Projektis osalevad koolitajatena eksperdid ka Eesti Vegan Seltsist ning Eesti Rohelisest Liikumisest. Projekt kestab 2023. aasta oktoobrini ja seda rahastab Aktiivsete Kodanike Fond (Active Citizens Fund, ACF). Kutsume kõiki üles võtma vastu lubaduse "Kahvliga kliimamuutuste vastu" (originaalis Diet Change Not Climate Change) siin.

Sarnased artiklid