Eesti Kunstiakadeemia ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus analüüsisid kliimaministeeriumi tellimusel Eesti tekstiilivoogusid ning kasutatud tekstiilide käitlusvõimekust (“Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs”). Uuringu eesmärk oli saada ülevaade turule lastud ja kasutatud tekstiilide kogusest ja hinnata kasutatud tekstiilide käitlusvõimekust Eestis. Samuti oli eesmärk pakkuda välja parimad lahendused ja tehnoloogiad tekstiilijäätmete käitlemiseks, lähtudes ringmajanduse strateegilistest eesmärkidest, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse rakendamisest.

Uuringu eesmärk

Hiljemalt 1. jaanuarist 2025 peavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid hakkama tekstiilijäätmeid liigiti koguma. Praegu võetakse Eestis mõningal määral ringlusse tööstuslikke tekstiilijäätmeid, kuid puudub võimekus võtta ringlusse tarbijate kasutatud tekstiilijäätmeid.

Tekstiiltoodete tarbimine Eestis

Eesti elanikud tarbivad igal aastal umbes 16 200 tonni uusi rõivaid ja kodutekstiile ehk keskmiselt 12,2 kilogrammi elaniku kohta. Eestlaste tegelik uute rõivaste tarbimine võib olla isegi 10–20% suurem, kuna arvestus ei hõlma eraisikute oste välismaal ja välisriikide e- poodides.

Eesti inimesed tarbivad umbes 4100 tonni kasutatud rõivaid ja kodutekstiile ehk 3,1 kilogrammi ühe elaniku kohta aastas. Kasutatud rõivaste ja kodutekstiilide tarbimine on viimaste aastate jooksul kasvanud. 2018. aastal tarbis üks Eesti elanik keskmiselt 2,4 kilogrammi kasutatud rõivaid ja kodutekstiile. Kokku tarbivad Eesti elanikud seega aastas ligikaudu 20 300 tonni tekstiile ehk 15,2 kilogrammi elaniku kohta aastas.

Tekstiilijäätmete teke

Tarbijajärgsete rõiva- ja tekstiilijäätmete tekkekogus on viimase viie aasta jooksul olnud suhteliselt stabiilne (keskmine tekkekogus ligikaudu 19 000 tonni). Aastal 2022 tekkis Eestis ligikaudu 18 103 tonni rõiva- ja tekstiilijäätmeid. See tähendab, et ühe elaniku kohta tekib aastas keskmiselt 13,6 kilogrammi rõiva- ja tekstiilijäätmeid. See kogus sisaldab nii liigiti kogutud rõiva- ja tekstiilijäätmeid kui ka segaolmejäätmetes sisalduvaid rõiva- ja tekstiilijäätmeid.

Kasutatud tekstiilide kogumine

Eestis koguti korduskasutuse eesmärgil 2022. aastal hinnanguliselt 4985 tonni kasutatud rõivaid ja kodutekstiile. Mitu korduskasutusorganisatsiooni veab suuremas mahus kasutatud tekstiile sisse mujalt riikidest ja realiseerivad need Eestis, samas on ka selliseid organisatsioone, kes koguvad Eestis ja veavad suurema osa kogutud tekstiilidest Eestist välja. Kuigi kogumismahud on kasvanud, on kogutud tekstiilide kvaliteet langenud ja kasutuskõlbmatute tekstiiltoodete osakaal suurenenud. Korduskasutusorganisatsioonid tunnevad muret, et kasutuskõlbmatute tekstiilide osakaalu kasvamine võib ohustada nende majandusmudelit, kuna kulud tekstiilijäätmete käitlemisele tõusevad.

Toetust ja koostööd oodatakse riigilt, omavalitsustelt ja tootjatelt, et leida lahendusi tekstiilijäätmete käitlusprobleemide leevendamiseks. Kasutatud rõivaste ja kodutekstiilide liigiti kogumine toimub kas korduskasutusorganisatsioonide oma kogumisvõrgustiku kaudu või koostöös kohalike omavalitsustega, eelkõige KOVide konteinerpargi või jäätmejaamade kaudu. Omavalitsused on kasutatud rõivaste ja kodutekstiilide liigiti kogumise korraldamises teinud viimastel aastatel edusamme. Võrreldes 2018. aastaga on avalike rõivakonteinerite arv kasvanud.

Elanikkond on korduskasutatavate rõivaste kogumise võimalused üldiselt hästi vastu võtnud ja konteinervõrgustikuga kogutud rõivaste maht on pidevalt kasvanud. Samas on Eestis palju piirkondi, kus puudub kasutuskõlblike tekstiilide kogumise võimalus. Avalike konteinerite kogumisvõrgustiku laiendamist takistab asjaolu, et suurematest keskustest eemal asuvates ja väiksemates omavalitsustes ei ole korduskasutusorganisatsioonidel suure transpordikulu tõttu huvi kasutatud rõivaid ja tekstiile kokku koguda.

Tekstiilijäätmete käitlemine

Kui kasutatud rõivaste ja tekstiilide korduskasutuseks kogumine on Eestis paranenud, siis tekstiilijäätmete liigiti kogumine on viimastel aastatel pigem vähenenud. Tekstiilijäätmete ringlussevõtuks pole Eestis praegu tehnoloogiaid ega ettevõtteid, mistõttu jõuab valdav osa liigiti kogutud rõiva- ja tekstiilijäätmetest ikkagi prügilasse või põletusse. Suurem osa rõiva- ja tekstiilijäätmetest visatakse seetõttu jätkuvalt segaolmejäätmetesse, kust need jõuavad samuti põletusse või prügilasse.

Kuna Eestis pole kasutusel laiendatud tootjavastutusel põhinevat ega ühtegi muud toimivat rõiva- ja tekstiilijäätmete käitlemise rahastussüsteemi, siis puudub valdkonna osalistel (sh omavalitustel) motivatsioon ja rahaline võimekus laiendada rõiva- ja tekstiilijäätmete kogumissüsteemi. Peale tekstiilijäätmete liigiti kogumise kohustuse plaanib Euroopa Liit kehtestada kohustuslikud ja ühtlustatud laiendatud tootjavastutuse skeemid tekstiil- ja tekstiiliga seotud toodetele ja jalatsitele, mille eesmärk on panna tootjad vastutama tekstiiltoodete kogu olelusringi eest. See tähendab vastutust, sealhulgas rahastust nii kasutatud toodete kokku kogumisele, korduskasutusele, taaskasutusele (sealhulgas ringlussevõtule) kui ka kõrvaldamisele vastavalt seadustes kehtestatavatele nõuetele ja sihtmääradele.

Tekstiilijäätmete käitlemise võimekuse arendamine

Eestis puudub praegu tekstiilijäätmete sortimise ja ringlussevõtu võimekus. Seda võimekust on tarvis arendada ning süsteemi ülesehitamine nõuab suuri investeeringuid. Uuringu põhjal soovitavad eksperdid arendada kasutatud tekstiilide käitlussüsteemi järk - järgult: esmajoones on tarvis Eestisse rajada vähemalt minimaalsel tasemel võimekus tekstiilijäätmete sortimiseks ja ringlussevõtuks vajalikuks eeltöötluseks (nt purustamine ja kiustamine). Eestisse võiks rajada tekstiilijäätmete automatiseeritud sortimiskäitise, mida võiksid hallata kohalikud omavalitsused ühiselt. Järgmiste sammudena tuleks luua väikesemahuline mehaanilise ringlussevõtu võimekus, mis võimaldab eeltöödeldud tekstiilijäätmeid vähemalt osaliselt Eestis ringlusse võtta. Selline lähenemine laseb arendada tekstiilijäätmete käitlusvõimekust majanduslikult paindlikult ning arvestab ringlussevõtu arenguid teistes riikides.

Eestis on väljavaade luua ka suuremahulise ringlussevõtu käitlusvõimekus. Eelkõige võiks siin vaadelda kahte võimalikku arendust: tekstiilijäätmete mehaaniline ringlussevõtt ehitusmaterjalide tootmiseks ning tekstiilijäätmete keemiline ringlussevõtt pürolüüstehnoloogiaga mõnes Eesti ettevõttes, kel on selline tehnoloogia olemas või arendamisel. Selliste käitlusalternatiivide lisandumisel võib tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekus ületada Eestis tekkivate tekstiilijäätmete kogust.

Tekstiilijäätmete tervikliku käitlussüsteemi arendamine eeldab riigi juhtrolli ja ka rahalist toetust. Lisaks tuleks hästi kaaluda, millistesse lahendustesse Eestis investeerida ning hoiduda paralleelsete ja konkureerivate arenduste/käitlusahelate loomisest.

Teadus- ja arenduskoostöö edendamine tekstiiliringluses

Kuigi suur osa varasemast rõiva- ja tekstiilitööstusest on praeguseks kadunud, on Eestis siiski säilinud tekstiilide tootmisega seotud oskused ja teadmised, mis on vajalikud uuenduslike lahenduste, sh ringse tekstiilisüsteemi väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Eestis on veel olemas nii tekstiilmaterjalide ja rõivaste tehnoloogilise arenduse pädevus kui ka moe- ja tekstiilidisaini oskused, mis moodustavad ainulaadse potentsiaali ringsete tekstiilidega seotud väljakutsetele lahenduste pakkumisteks (sh tekstiilijäätmete ringlussevõtuks ja ringsete lahenduste väljatöötamiseks).

Uuringu eksperdid andsid järgmised soovitused:

• Eestis on ringse tekstiilisüsteemi arendamiseks tarvis luua riiklik teadus- ja arendusprogramm, mis koondab ettevõtteid, teadusasutusi ja teisi osalisi, et ühiselt välja töötada ringse tekstiilisüsteemi lahendusi. Programm aitaks võtta kasutusele prioriteetseid lahendusi ja teha investeeringuid, mis toetavad ringmajandust.
• Oluline on toetada teadus- ja arendustegevust pikaajalise riikliku rahastusega, kuna uute ringmajandustehnoloogiate ja -toodete väljatöötamine nõuab teaduslikku tuge. Selleks tuleks kindlaks teha perspektiivsed arendussuunad, luua laborivõimekus ning toetada ettevõtete ja teadusasutuste koostööd, mis võimaldaks innovaatiliste lahenduste katsetamist ja arendamist.
• Kasutatud tekstiilide käitlemise ja ringlussevõtu tõhustamiseks on hädavajalikud investeeringutoetused. Sihipärased investeeringud kogumissüsteemide, sortimisvõimekuse, mehaanilise eeltöötluse ja ringlussevõtu arendamiseks aitaksid parandada tekstiilijäätmete töötlemise efektiivsust ja ringlussevõtu taset, toetades nii kestliku tekstiilitööstuse arengut Eestis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta