Täna ja homme 21 ja 22. märtsi õhtul kell 19.00 on Tallinnas,Teoteatris, (Vana-kalamaja 9a, Kalma sauna hoovil) võimalus vaadata keskkonnateatrit. Näidendi "Mitteinimene" lavastajateks on Siim Maaten ja Kaisa Rooven. Teaduslikku konsultatsiooni on andnud Aveliina Helm ja Lauri Laanisto. Kuidas on võimalik keskkonnaprobleeme teatrilavale tuua, seda saab umbes tund kestva monolavastuse vaataja ise kogeda. Bioneer käis etendust vaatamas ja leidis, et see on võimalik. Aga laseme asjast rääkida asjaosalisel endal, Siim Maatenil:

Kust tuli sellise lavastuse idee?

Lavastuse idee tuli kaaslavastaja Kaisa Rooverilt ja esialgu  puudutas see ainult Läänemerd. Tahtsime arutada selle üle, mis toimub meie tagahoovis, aga teemasse süvenedes laienes see tervet planeeti hõlmavaks, sest kliimamuutus, elukeskondade hävimine ja liigirikkuse kadu on meie kõigi ühine problem, mille eest ei saa peitu minna ei Läänemere ääres ega kusagil mujal. Teadlased on oma töö teinud, aga on vaja rohkem viis nende töö tulemused avalikuse ette tuua ja seda kollektiivselt ära kasutada. Oma lavastusega pakume teadlastele abikäe, et nemad saaksid rohkem keskenduda oma tööle ehk teaduse tegemisele ja meie saame oma töö – teatri – abil teadusest tuleneva teadlikkuse tõusule kaasa aidata. Lisaks proovime lahti mõtestada, kuidas tekivad väärtused, mille järgi inimkond elab, selle käigus kedagi mitte hukka mõistes.

Miks keskkonnateema Teid ennast kõnetab? Palub rääkige oma lugu.

Meil ei ole ühte püsivat elukohta, Kaisa on pärit Soomest ja me elame erinevates riikides, koos ja eraldi. See on keskonnale koormavam kui see, et oleksime paiksed. Me lendame palju lennukiga ja sõidame laevaga. Kuigi järgmine täistaimetoitlase elustiili, oleme oma eluharjumuste tõttu koormuselt ikkagi keskkonnale arvatavasti keskmise läänemaalase tasemel. Veganid oleme me suuresti just seepärast, et loomatööstus koormab keskkonda ja eriti saab seda tunda Läänemeri. Lisaks pole olemas inimest, keda keskkonnateema ei peaks kõnetama, sest see puudutab kõiki elusolendeid. Näiteks kui ei oleks merd, siis me ei saaks hingata. Planeet Maa on biosfäär, kus kõik on omavahel seotud.   

Kui otsida eestikeelsest Vikipeediast mitteinimese kohta, siis saab vastuseks:  "Olend või asi, kes ei ole inimene." Kuidas ja miks peaks inimene lahti mõtestama seda, mis pole inimene?  Mida tähendab lavastuse nimi?

Meie ajastu kõige olulisem kontseptsioon on idee vabadusest, mida saab piirata ainult inimene ise. Kõik muu mis ei ole inimene või tema poolt välja mõeldud selle vabaduse idees ei eksisteeri. Aga inimvõimu ehk antropotseeni ajastuga kaasas käivad globaalsed muutused, esitavad sellele ideele tõsise väljakutse. Inimene ei ole kunagi olnud vaba mitteinimese seatud piiridest. Oma liigi säilimise jaoks on inimesel vaja mitteinimjõudusid.

Keda ootate vaatama?

Ootme vaatama kõiki inimesi lastest vanuriteni, aga mõneaastane kooliskäimiskogemus on soovitatav. Mõned terminid võivad olla muidu raskesti arusaadavad. Kõik inimesed, kes on kunagi elanud, mängivad rolli Maaga toimuvates muutustes, kuna nad on osalenud inimese arengus selle planeedi domineerivaks jõuks. Kõigil inimestel on ühine kuigi erineva suurusega vastutus.  

Inimtegevus mõjutab kogu looduskeskkonda. Kas inimesi on maailmas liiga palju? Mida teha, et mõju oleks väiksem? 

Inimesi ei ole liiga palju, aga loodusressurse raiskavalt kasutavaid tarbijaid on kindlasti liiga palju. Inimese eluviis peab muutuma. Peab välja mõtlema veel ettekujutamata viise, kuidas inimliik saaks olla jätkusuutlik. 

Mida tähendab keskkonnakriis?

Sellest võib lugeda meie lavastust inspireerinud teostest, mida leiab ON teatri blogist (https://onteater.wixsite.com/onteater/single-post/2017/11/30/Book-Recommendations-part-1). Sellest hoolimata, et Naomi Kleini raamat “See muudab kõike,” on juba mõni aasta vana raamat, on see alustuseks hea raamat. Ka tema oli enne raamatu kirjutama hakkamist pidanud ennast kõrge keskkonnateadlikkusega inimeseks ning seega on temaga päris huvitav ühisele avastusretkele minna.

Kuidas kirjeldaksite ühiskonda, kus on tehtud keskkonna mõttes õigeid otsuseid? Mille poolest see erineb tänasest? Kas rahumeelsed muutused on üldse võimalikud?

Praegu on inimkond koostöövõimelisem kui kunagi varem. Hirmuga silmitsi seistes suudab inimene teha uskumatuid tegusid. Tahame uskuda et isegi rahumeelsed muutused on võimalikud. Teater on rahumeelne võimalus. Lavastuse “Mitteinimene” eesmärk ei ole ette kirjutada või anda vastuseid, milline oleks keskonnasõbralik ühiskond. Eesmärk on kutsuda kaasa mõtlema, kuidas kollektiivselt luua jätkusuutlik ühiskond inimesele, kasutates selleks teadlaste töö tulemusi. Erinevate eluvõimaluste ettekujutamine ei ole ainult poliitikute ülesanne. Loodust päästes päästab inimene eelkõige ise ennast.    

Kuidas hindate oma etendust? Millena Te seda näete? On see kunst või haridus? Protest või elu peegeldus? Või hoopis midagi muud?

“Mitteinimene” on kunst. Kunst ja teadus ei ole tegelikult omavahel lahus. Neil on pikk ühine ajalugu ja alles väga hiljuti on nad jõuga teineteisest lahku löödud. Praegu kipuvad teaduse ja kunsti põimumised ehk vähemhinnatud fantaasiažanri maanduma, aga tuletagem meelde Da Vincit või Herman Melville. Loodusteadus ja kunst on käinud käsikäes pika tee. Kunstimaastikul silma peal hoides saab õnneks tõdeda , et ikka ja jälle leiavad teadus ja kunst teineteist üles. Teadust ja kunsti ühendab uudishimu. (Siimul on tegelikult loodusteaduste õpetaja kutse. Oma värvika elu jooksul on ta olnud ka kooliõpetaja ja tegelikult on seda etenvust võimalik ette kanda ka koolides.)    

Kas midagi olulist jäi küsimata?

Ei teagi, mis see küsimus olla võiks, aga öelda tahaks seda, et pole ainult ühte teed, tulevikku, kuhu me teel arvame olevat. Väärtused ja uskumised on inimene loonud ennast teenima. Kui nad on oma eesmärgi täitnud, siis võib need välja vahetada. Kõige püsivam asi maailmas on see, et kõik muutub.

***

"Mitteinimene" ei keskendu pelgalt ainult keskkonnaprobleemide esile toomisse. Vaid ka leiab lahenduse - see on inimeste organiseerumine. Keskkonna kaitsmine, mille kaudu kaitstakse ka iseenda liiki. On ju tõsiasi, et loodus saab ilma inimeseta hakkama.

Mitteinimest saab näha: 21 ja 22. märtsil Tallinnas Teoteatris, Vana-kalamaja 9a.,

25. aprillil Pärnu kultuuriklubis Tempel,

26. aprillil Viljandi Lennukitehases. 

Etendused algavad kõikjal 19:00. Pileti hind varieerub 7-10 euroni.

Sarnased artiklid