Mondo kutsub 15-19-aastaseid Eestis elavaid noori osalema rände ja kliimamuutuste teemalisel konkursil. Konkursi kahte fookusteemat võib käsitleda koos või eraldi ning kahes erinevas formaadis – loovtöö või praktiline töö. Tööde esitamise tähtaeg on 31. jaanuar 2022. Konkursi võitjatele on auhinnaks osalemine rahvusvahelisel dokumentaalfilmifestivalil One World 2022 märtsis Prahas või 2022 suvel Austrias toimuvas noorte kliimalaagris. 

Loovtöö formaat ei ole piiratud. Osaleda võib fotoseeria, muusikavideo, maali, lühifilmi, koomiksi, tänavakunstiteose, lavastuse, lühijutu, kudumi, luuletuse vms-ga. Loovtööle lisaks tuleb osalejal esitada kontseptsiooni selgitus ja tööprotsessi kirjeldus. Konkursitöö võib teostada ka 2-3 liikmeliste gruppidena.

“Arvan, et muusika ja kunst on universaalsed keeled, mida mõistavad peaaegu kõik. Võib-olla isegi need, kes alguses võikaid tõsiasju eitasid,” ütles Tallinna Inglise Kolledži õpilane Alexandra Voit, kelle räpilugu “Tulekahju tagahoovis” oli eelmise konkursi üks võidutöödest. “Ma käsitlen hirmutavat teemat naljakama nurga alt. Minu originaalne laul ja animatsioon muudavad probleemi arusaadavamaks ja ei peleta kedagi eemale,” lisas Alexandra ja kutsus noori konkursi globaalsetel teemadel kaasa rääkima.

Praktilise tööna võib kas üksi või kuni 3-liikmelise grupiga korraldada rände või kliimamuutuste teemalise tegevuse. Selleks võib olla filmiõhtu või debatt, aga ka flashmob, kontsert, podcast, avalik väljaastumine vmt. Konkursile saab esitada korraldatud tegevuse kontseptsiooni, kokkuvõtte toimunud tegevus(t)est ning pildi- ja videomaterjali. 

Konkursile esitatud tööd peavad olema valminud või teostatud perioodil 1.05.2021-31.01.2022. Esitamiseks sobivad ka üldhariduskoolis tehtud praktilised- ja loovtööd.

Töö esitamise tähtaeg 31. jaanuar 2022, võitjad kuulutatakse välja 15. veebruaril. Konkursi täpsemad tingimused leiab siit.

Taustaks: Me elame kliimamuutuste- ja rahvusvahelise rände ajastul. Temperatuuri tõus põhjustab katastroofilist mõju meie elukeskkonnale ning üha enam inimesi on sunnitud oma kodudest põgenema kas keskkonnatingimuste halvenemise või konfliktide ja tagakiusamise tõttu. Nendes protsessides kannatavad enim ühiskonnagrupid, kes on juba täna haavatavamad. Erilise löögi all on ekvaatori piirkonnas elavad rahvad. Mondo peab oluliseks kliimaõigluse mõistet. Kes vastutab ja kannab kulud, kui kannatavad kõige enam need, kelle enda kliimajalajälg on kõige väiksem? Kui näiteks keskmise eestlase süsiniku jalajälg on 18600 kg CO2 ekvivalenti aastas, siis Keenia elanikul on see 400 kg.

Kliimamuutustele tähelepanu pööramine ning turvaliste rändekogemuste tagamine võib olla võimaluseks suurte ülemaailmsete muutuste loomisel. Tihti on keeruline otsustada, kuidas me selliste suurte muutustega suhestume – mida me märkame ja tunneme, kuidas reageerime ja milliseid muutusi ise loome. Mondo noortekonkursi eesmärk on kutsuda noori neil teemadel mõtisklema, arutlema ja ennast väljendama.

Sarnased artiklid