Kaks hakkajat naist Kristi Zolgo ja Piret Parmi veavad Moostes sotsiaalse ettevõttena tegutsevat mittetulundusühingut Taaskasutuskoda. Taaskasutuskoja kirbuturg ja vastuvõtupunktid Kagu-Eestis on peamised märksõnad, millega ettevõtet seostatakse ja mille üle eestvedajad ise väga uhked on. Naiste kõige suurem eesmärk on muuta taaskasutamine elustiiliks, kuna taaskasutamine on tegelikult ainus toimiv ja keskkonnahoidlik lahendus asjade üleküllusele.

Kirbuturg on kõige ehedam taaskasutus

Kristi Zolgo on kolme väikese lapse ema ja sõbrad pakkusid talle pidevalt asju, mis neil endil üle olid jäänud. Ühel hetkel jõudis Kristi tõdemuseni, et lõpmatuseni ei saa ta asjade vastuvõtmist jätkata, sest tal lihtsalt ei lähe nii palju tarvis. Siis tekkiski mõte rajada Taaskasutuskoda.

Kristi kutsus kampa ka perekonnatuttava Piret Parmi. Mooste mõisalt renditi ruumid ning 2012. aasta oktoobris sätiti esimene banaanikastitäis asju keset suurt tuba ning Taaskasutuskoda alustaski tegutsemist.

Taaskasutuskoja loojad soovivad, et kohalikud avastaksid enda jaoks kirbuturu kui taaskasutuse kõige ehedama ja käegakatsutavama vormi. Mooste mõisa avaras hoovis kevadel ja suvel toimuv turg on mõnus kogukonnaüritus, kus pakutakse huvitavat kaupa, ehedat laadatoitu ja kohalikku muusikat. Osalejad kiidavad ka võimalust müümata jäänud kraam annetada.

Võtmerolli mängib asukoht

Taaskasutuskoja koostööpartner mittetulundusühing Utsitajad tegeleb riiete ja jalanõudega, koda ise võtab vastu kõik ülejäänu. Kohe alguses oli selge, et kuna kõiki asju heategevuseks ära anda ei õnnestu, tuleb hakata asjadele uusi omanikke otsima lisaks poele ka internetis: loodi kodulehekülg, veebipood ja Taaskasutuskoja Facebooki leht.

Taaskasutuskoda kogub kokku kasutult seisvad asjad, vajadusel korrastab need ja annetab. „Meie koostööpartnerid on kohalikud omavalitsused, suurperede liidud ning eraisikutest abivajajad. Asjad jõuavad meieni läbi otsekontakti või vastuvõtupunktide, mis on avatud Valga, Põlva, Otepää ja Ahja jäätmejaamades,“ kirjeldab Piret Parmi.

Piret Parmi hinnangul on eduka jäätmemajanduse ja taaskasutamise alustalaks kodu lähedal asuv jäätmejaam või taaskasutusega tegelev organisatsioon. Just seetõttu tõid koostöös Eesti Keskkonnateenused ASiga ja kohalike omavalitsustega 2014. aastal avatud vastuvõtupunktid ettevõttele märgatava arenguhüppe. Enne 2014. aastat oli näiteks Valga inimestele kõige lähem taaskasutuskeskus Tartus, mis on ilmselgelt liiga kaugel.

Koostöö kohalike omavalitsustega vastuvõtupunktide rajamiseks jäätmejaamadesse ei ole realiseerunud veel päris sellises mahus, kui Taaskasutuskoja eestvedajad lootsid. Tihtipeale põrkutakse omavalitsuste otsustamatusega. Kuna nüüd on suurem segadus valdade liitmisega möödas ja uued omavalitsused moodustunud, siis üritab Taaskasutuskoda vastuvõtupunktide võrgustikku laiendada.

Vähesel määral on Taaskasutuskoda läbi viinud ka töötubasid. Koostöös Räpina paberivabrikuga ja kohaliku kooli ning lasteaiaga on korraldatud ka vanapaberi kogumise kampaaniaid.

Mooste Taaskasutuskoda muudab kirbuturu elustiiliks

Maapiirkondade elanikele on jäätmejaamade hinnad liiga kõrged

Taaskasutuskoja eestvedajatel on siiani oma tegemistesse suur usk. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on taaskasutuse valdkonnas toimunud väga positiivsed muutused: Ragn-Sellsi pakendikott viib pakendid koduukselt, taaskasutuskeskuseid on väga palju juurde tulnud ka väiksematesse kohtadesse, Humana paigutab riiete kogumise konteinereid, osadesse poodidesse (näiteks H&M) saab jätta kasutatud riideid, toimivad eraalgatuslikud kirbukad, avatud on tänapäevased, puhtad ja korralikud jäätmejaamad.

Kahjuks ei ole need edusammud veel jõudnud maapiirkondadesse, kus jäätmejaamad ja taaskasutuskeskused asuvad kaugemal. Jäätmete põletamine, puruks peksmine või metsa alla sokutamine on jätkuvalt maapiirkondades aktuaalsed teemad.

„Tahan visata kivi ka keskkonnapoliitika kapsaaeda, sest kohalikud elanikud kurdavad jäätmejaamades vastuvõetavate jäätmete kõrgete hindade üle. Paljudele jääb arusaamatuks, mis on jäätmejaamade peamine eesmärk. Jäätmete hind mõjutab suurel määral ära antavate jäätmete kogust,“ tõdeb Piret Parmi.

Taaskasutuskoja vastuvõtupunktidesse jäetavate asjade eest mingit tasu maksta ei tule.

Kirbuturust saadud emotsioonid sõltuvad inimese enda suhtumisest

Lisaks keskkonnasäästule pakub taaskasutus väljundit ka inimesele endale.

„Nii nagu inimesed on erinevad, on ka emotsioonid erinevad. On inimesi, kes tulevad oma kasutult seisva kraamiga kohale, naudivad melu, ilusat ilma ja suhtlemist. Neile polegi oluline, kas ja kui palju nad kaupa müüdud saavad. Tihtipeale annetavad need inimesed kogu toodud kauba pärast kirbuturgu Taaskasutuskojale, ja samas ostavad ise midagi teistelt turulistelt asemele. Käiakse koos peredega: alguses tuleb pereema, järgmisel korral võtab juba ka lapsed mänguasju müüma ja siis on pereisa garaažist mõne huvitava leiu kaasa toonud,“ kirjeldab Piret Parmi.

„Leidub ka inimesi, kes tulevad kohale ja kurdavad, et üheeurone kohamaks on liiga palju, rahvast on vähe, ilm on liiga palav ning keegi midagi ei osta. Õnneks on tekkinud ka paarkümmend kauplejat, kes pole puudunud mitte üheltki kirbuturult ja nii kui augustikuine kirbuturg läbi saab, juba küsitakse, mis kuupäevadel järgmisel aasta platsis olla,“ lisab Parmi.

Taaskasutuskoja eestvedajad on kindlad, et kahjuks ei lõppe vajadus sellist tüüpi organisatsioonide järele mitte kunagi. Just taaskasutajad näevad kõige vahetumalt arutu tarbimise tagajärgi. Vähemalt saavad asjad uue võimaluse.

Mooste Taaskasutuskoda muudab kirbuturu elustiiliks

Taaskasutuskoja arendamine on olnud üks suur õppimine

Eestvedajatele pakub Taaskasutuskoda pidevat arengut. „Minule on Taaskasutuskoda andnud väga palju just isiklikku arengut silmas pidades. Piltlikult öeldes, alustades pannide küürimisest kuni finantsaruanneteni, kõige enam aga kindlasti suhtlemist ja sõnumi levitamist,“ tõdeb Piret Parmi.

Kuna kumbki ühingu asutajatest polnud varem kokku puutunud mittetulundusühingute ega ka poepidamisega, siis alguses oli uut ikka väga palju. Taaskasutuskojal oli 2013. aastal võimalus osaleda Kagu-Eesti mentorklubis, mis andis väga palju erinevaid teadmisi ja ennekõike julgust ning sihikindlust.

Väga palju on õpitud ka omal käel. Näiteks kodulehe tegid eestvedajad Youtube’ist videojuhendeid vaadates. Ka kõik teavituskampaaniad alates ideest kuni teostuseni on tublid naised ise korraldanud.

Kõige valusam kitsaskoht Taaskasutuskojale on sotsiaalmaksu miinimummäär, mis teeb osalise tööajaga töötamise kahjuks väga kulukaks. Head lahendust sellele pakkuda ei osata.

Koostöö aitab sotsiaalsetel ettevõtetel edukas olla

Taaskasutuskoja eestvedajad on jõudnud järeldusele, et neile sobib tegutseda sotsiaalse ettevõttena. „Sotsiaalne ettevõtlus saab eelkõige alguse ideest, mis tundub esmapilgul võimatu, aga samas pakub alternatiivset või ka ainukest lahendust ühiskonnas esinevale kitsaskohale. Oleme saanud aru, et isemajandamine on jätkusuutlikkuse aluseks. Sotsiaalset ettevõtlust pole mõtet teha projektipõhiselt, mis aga ei tähenda, et ideede teostamiseks ei võiks mõnikord projekte kirjutada,“ selgitab Piret Parmi.

Ta soovitab teistel sotsiaalsetel ettevõtetel teha omavahel koostööd. „Taaskasutuskoda teeb koostööd kohalike käsitöömeistritega ning mõisa kodadega, samuti on meil hea koostöö SEVi liikme Veriora Tsunftiga. Oleme partneriks Töötukassale, kelle kliendid saavad meie juures teostada tööpraktikat, see tähendab, et me saame vastastikku kasulikud olla. Meie arvates ei ole meil klassikalises mõttes konkurente, vaid samade eesmärkide ja sihtidega ühingud ning ettevõtted.“

Lõuna-Eesti suurim kirbuturg 6. mail kella 10-14 Mooste mõisa hoovil!

Jaga: