Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts annab teda, et nende poolt välja antav WC-kaart koos WC-leidjaga on kasutatav nüüd ka mobiilis. EPSS kutsub üles kõiki andma infot oma WC-de kohta, mis ei ole avalikud, aga mille omanikud on valmis tervisest tingitud erivajadusega inimesi toetama ning nõus oma WC-d lisama WC-kaart kategooriasse.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- 2. august 2022
- Foto: Pixabay
„Oleme eestlastena juba harjunud nägema endi seas erisustega inimesi. Loodud on hulgaliselt võimalusi nende elu lihtsustamiseks. Paljud erisused aga ei ole nähtavad. Tavaliselt ei kujuta ettegi, et mõne inimese kodust väljaminek sõltub sellest, kas tal on võimalik vajadusel kiiresti tualettruumi kasutada,“ sõnas Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi (EPSS) on seltsi juhatuse liige Janek Kapper. Tema sõnul on seltsi südameasi korrastada olemasolevat avalike tualettruumide süsteemi. „Soovime luua nii põletikulise soolehaigusega (IBD) inimestele kui ka teistele – näiteks rasedad – võimalus vajadusel WC-d kaardilt leida ja WC-ni navigeerida,“ lisas Kapper.
Ligikaudu 2500 Eesti inimest, kellel on diagnoositud IBD, peavad oma terviseseisundi tõttu tihti ja ootamatult saama WC-sse. 2020. kevadel võttis EPSS kasutusele IBD-patsientidele mõeldud rahvusvaheliselt tunnustatud WC-kaardi, millega on võimalik pääseda lähimasse WC-sse. Kaart peaks andma inimesele võimaluse kasutada tasuta või eelisjärjekorras tualettruume, sh ka tasulisi või mitteavalikke. Läbirääkimised sellise teenuse kasutamiseks võtavad aega ja tulemused on visad tulema. Hea näide paari nädala tagant on Võru Linnavalitsus. Siinkohal kutsume ameti- ja toitlustusasutusi, tanklakette ja kaubanduskeskuseid koostööle.
2021. suvel tutvustas EPSS Eesti esimest WC-kaardirakendust, mille abil saab leida lähima tualeti ning sinna navigeerida. Jõudumööda korrastatakse selle abil olemasolevat WC kultuuri, lisatakse rakendusse juurde uusi tualette ning teatatakse suletud või halvas olukorras ruumidest. Janek Kapperi sõnul on viimasel ajal Eesti WC-de olukord oluliselt parem kui varasemalt. Tualettides on olemas paber, puhas vesi ja ruume koristatakse regulaarselt. Kaardirakenduse kaudu on igal kasutajal võimalik anda tagasisidet WC olukorrast, hoida andmebaas uuendatuna ja tegelikkusele vastavana. Selline võimalus peaks kindlasti meeldima koostööpartneritele, kes WC-de hooldust tellivad. Mis oleks parem ostetavale teenusele kui tagasiside otse lõppkasutajalt.
Käesoleva aasta suvest on IBD patsientidele mõeldud WC-kaart kättesaadav ka mobiilis.
Kaardi saamiseks tuleb liituda seltsiga või uurida oma erialaseltsilt võimalusi teha seltside vahelist koostööd võimaldamaks ka teistel abivajajatel EPSS-i loodud WC-kaarti kasutada.
WC-kaardirakendus on kättesaadav kõigile ja allalaetav EPSS-i kodulehelt.
Siinkohal kutsub Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi maskott trollilaps Epsik WC omanikke ise teavitama oma avalike tualettide olemasolust. Trollilaps Epsik ootab teavitust ka nende WC-de kohta, mis ei ole avalikud, aga mille omanikud on valmis tervisest tingitud erivajadusega inimesi toetama ning nõus oma WC-d lisama WC-kaart kategooriasse. Hooligem oma inimestest, õigel ajal WC-sse jõudmine on oluline kõigile.
Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts (EPSS) on heategevuslik organisatsioon, mis tegutseb eesmärgiga aidata patsientidel lahendada haavandilise koliidi ja Crohni tõvega seonduvaid probleeme ning parendada haavandilise koliidi ja Crohni tõve haigete ravitingimusi ja elukvaliteeti. Lisainfot haiguse, sümptomite ja ravivõimaluste kohta leiab Eesti patsiendiorganisatsiooni kodulehelt.
Lugu on pärit Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi Facebooki leheküljelt.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta