Kas tunned huvi, kuidas on tekkinud ja arenenud Eestimaa liigirikkad ja kaunid pärandkooslused, kuidas käib nende käsi tänapäeval, milliseid väärtusi omavad nad terve Euroopa silmis ja mida saaks igaüks ise nende säilimise heaks teha?

Kui jah, siis ootab Eestimaa Looduse Fond Sind enne töist ja palavat talgusuve kuulama ja kaasa mõtlema pärandkoosluste teemalistel mõttetalgutel.

Mõttetalgud toimuvad 2. ja 15. aprillil Tartus ning 8. aprillil Tallinnas. Teadmisi jagavad ja mõtteteri koguvad Silvia Lotman ja Jaak-Albert Metsoja Pärandkoosluste Kaitse Ühingust. Et terad ka külvatud saaksid, on mõttetalgulistel võimalus osaleda kevadel-suvel teemakohasel talgureisil iseloomulikule pärandkooslusele.

Mõttetalgutel osalemine on prii, suupisteks kama ja küpsis.

Registreerumiseks palun klikka soovitud üritusel:

Mõttetalgute ja järgnevate talgureiside läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Pärandkooslused – puisniidud, rannakarjamaad, luhaniidud ja loopealsed on puutumatute metsade ja soode kõrval ühed Eestimaa väärtuslikumad maismaakooslused. Neil asub suur osa ohustatud liikide elupaiku ning nad pakuvad silmailu ka liike mittetundvale loodusesõbrale. Nendega on seotud oluline osa rahvapärimusest ja uskumustest. Kurval moel on muutused põllumajanduses ja suhtumises loodusesse viimase poolesaja aasta jooksul selliseid alasid tugevasti räsinud. Järelejäänud pärandkoosluste säilitamine ja hävinenud alade mõõdukal hulgal taastamine on olnud taasiseseisvunud Eesti looduskaitse üks suuremaid väljakutseid. Vastutusrikkaks teeb selle töö ka asjaolu, et peame sellisel moel hoidma mitte üksnes Eesti, vaid kogu Euroopa ja maailma pärandit.

Sarnased artiklid