23. aprillil 2009. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks
Keskkonnaministeeriumi algatatud Natura 2000 piiride muutmise, mille
tulemusel suureneb Natura alale jäävate metsa- ja põllumaade ning
poollooduslike koosluste hooldamise eest eurotoetust saavate
maakasutajate hulk.

Eesti esitas esmakordselt Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade piirid Euroopa Komisjonile 2004. aastal ning selle teabe alusel on toimunud ka metsa- ja maaomanikele toetuste väljamaksmine. Natura 2000 alade kaitseks moodustati aastatel 2004–2007 Eestis 64 uut kaitseala, 343 hoiuala ja 235 püsielupaika ning laiendati 115 kaitseala. Alade kaitse alla võtmise käigus täpsustati alade piire vastavalt loodusväärtuste paiknemisele, mistõttu on muutunud ka Natura piirid.

Täiendavate Natura 2000 alade kogupindala on 37 547 ha, sellest 12 897 ha on eraomandis. Kuna Natura 2000 alade uued piirid olid seni ametlikult kinnitamata, pidid looduskaitseliste piirangutega maade omanikud järgima küll looduskaitsenõudeid ja ei saanud oma maad soovikohaselt kasutada, kuid seda ei olnud võimalik neile Natura toetuste kaudu kompenseerida. Seega ühtlustas riik Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade piirid siseriiklikult kaitstavate alade piiridega ja see võimaldab Natura 2000 aladele jäävate kaitsealuste maade omanikel hakata esitama toetuse taotlusi.

 

Natura toetused

Natura 2000 alade piirid on aluseks kolmele “Maaelu arengukavas” maaomanikele ja maakasutajatele ettenähtud Natura 2000 aladele makstavatele toetustele: erametsatoetus, toetus põllumajandusmaale ja poollooduslike koosluste hooldamise toetus. Osa muudatusi puudutab põllumajandusmaid ja neid toetusi saab taotleda Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutseva Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) (http://www.pria.ee/) kaudu. Natura põllumaatoetuse määr on 502 krooni hektari põllumajandusmaa kohta aastas.

Natura erametsatoetust saavad taotleda Natura aladele jäävad erametsamaade omanikud. Toetuse määr on kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndis ning hoiualadel 940 krooni hektari kohta ja kaitsealade ja püsielupaikade sihtkaitsevööndis 1720 krooni hektari kohta aastas. Toetusi saab taotleda Erametsakeskuse (http://www.eramets.ee/) kaudu.

Poollooduslike koosluste hooldamise toetust makstakse puisniidu, puiskarjamaa, rannaniidu, lamminiidu, soostunud ja sooniidu, loopealse, kadastiku, nõmme ja aruniidu niitmiseks ja karjatamiseks. Toetuse määr puisniidu hooldamise eest on 3725 krooni hektari kohta, kõigi ülejäänud koosluste hooldamise eest on 2910 krooni hektari kohta aastas. Toetuste saamiseks tuleb esitada taotlus PRIAsse, olles esmalt kooskõlastanud toetusalused kooslused Keskkonnaametis (http://www.keskkonnaamet.ee/).

Kõiki neid toetusi saab taotleda alates 2. maist 2009.

Vastavalt täiendatud korraldusele kinnitatakse Eestis 531 loodusala kogupindalaga 1 132 068 ha ja 66 linnuala kogupindalaga 1 259 180 ha. Kuna loodusalad ja linnualad kattuvad osaliselt või täielikult, on Natura 2000 alade pindala Eestis nüüd kokku 1 458 575 ha, millest ligi pool jääb mere alla.

 

Kust saab teavet?

Natura 2000 täpsustunud piire näeb alates 24. aprillist Maa-ameti kaardirakenduse Looduskaitse ja Natura 2000 rakenduses http://xgis.maaamet.ee/ ja Keskkonnaregistri avaliku teenuse Kaitstavate loodusobjektide osas http://register.keskkonnainfo.ee

Keskkonnaministeerium teavitab võimalikest Natura piiride muudatustest kõiki pindalaliste põllutoetuste saajaid, keda see võib puudutada ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet PRIA saadab neile uued kaardid Natura 2000 võrgustiku täpsustatud piiridega.

Täiendavate küsimuste korral Natura piiride osas palume pöörduda Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna poole telefonidel 626 2872, 626 2876, 626 2879; Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse loodusbüroo (673 7563) või Keskkonnaameti vastava regiooni poole.

Natura 2000 toetusõiguslike metsaaladega saab alates 27. aprillist tutvuda SA Erametsakeskuse kodulehelt kättesaadava kaardirakenduse kaudu http://www.eramets.ee/?op=body&id=288. Täpsemat infot selle toetuse kohta saab SA Erametsakeskuse telefonil 683 6059.

Natura põllumaatoetuse ja poollooduslike koosluste hoolduse toetuste nõuetega saab alates 23. aprillist tutvuda PRIA kodulehel www.pria.ee. Lisainfot Natura põllumaatoetuse kohta on võimalik saada PRIAst infotelefonil 737 7679. Täiendava info saamiseks poollooduslike koosluste toetuse kohta on võimalik pöörduda Keskkonnaameti www.keskkonnaamet.ee regioonide maahooldusspetsialistide poole.

 

Natura 2000 on loodud looduse kaitseks

Eesti Natura 2000 alade – linnualade ja loodusalade – nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k “Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja”.

Natura 2000 alade määramise ajal jäi olemasolevatele kaitsealadele 38% aladest (maismaal 67% ulatuses), ülejäänud aladel kehtestati ajutised majandustegevuse piirangud. Väljaspool olemasolevaid kaitsealasid liideti Eestis Natura 2000 võrgustikku 451 ala, kogupindalaga 898 420 ha, sellest maismaal 245 918 ha.

Nüüdseks on ajutiste piirangutega aladest looduskaitseseaduse alusel moodustatud kaitsealad, hoiualad või püsielupaigad. Seega on Natura 2000 alad riigisiseselt kaitstud kui rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, hoiualad, püsielupaigad või kaitstavad looduse üksikobjektid. Aastatel 2004–2007 moodustati 64 uut kaitseala, 343 hoiuala ja 235 püsielupaika ning laiendati 115 kaitseala. Kaitstavate alade moodustamise käigus on ekspertarvamustest lähtuvalt alade piire täpsustatud. Nii kujunes olukord, kus paljude siseriiklikult kaitse alla võetud alade piirid ja Natura 2000 alade piirid omavahel ei kattunud.

Natura 2000 alasid kaitstakse siseriiklike kaitstavate loodusobjektidena vastavalt looduskaitseseaduse § 10. Uute tegevuste kavandamisel ja strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel tuleb hinnata keskkonnamõjude (strateegilise) hindamise käigus kavandatavate tegevuste võimalikku mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide (liikide ja elupaigatüüpide soodne seisund) ja alade terviklikkuse säilimisele. Mõju hindamise seaduslik alus on kehtestatud looduskaitseseaduses, keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja kord on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses.

VV korraldusega kehtestatud Natura 2000 võrgustiku piirid on aluseks “Maaelu arengukava” raames rakendatavatele Natura 2000 alade piiridesse jäävatele maaomanikele ja maakasutajatele kolmele toetustele (Natura 2000 erametsatoetus, Natura 2000 põllumaade toetus, Natura 2000 pool-looduslike koosluste hooldamise toetus). Kuni Natura 2000 alade piirid ei olnud veel ühtlustatud kaitstavate alade piiridega, võisid “Maaelu arengukava” Natura toetusi saada omanikud ja kasutajad selliste maade, mida täiendavate ekspertiiside tulemusena on otsustatud  kaitse alla mitte võtta ja lõppkokkuvõttes ka Natura 2000 võrgustikku mitte arvata. Samal ajal tekkis õigus toetust taotleda  neid maaomanikel ja maakasutajatel, kelle maad on juba siseriikliku kaitse alla võetud.

Seega on äärmiselt oluline, et siseriiklike kaitstavate alade – kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade piirid – ja Natura 2000 alade piirid (ainult viimaste ulatuses on võimalik ülaltoodud toetusi taotleda) kattuksid.

 

Vaata lisaks:

Sarnased artiklid