Peale pikka kohtuvaidlust on kohus rahuldanud Eesti Metsa Abiks (EMA) kaebuse. Sündinud on pretsedent, mille järgi ei oleks Keskkonnaamet tohtinud metsateatisi Natura 2000 aladele väljastada, ilma Natura hindamist läbi viimata. 
 

  • Maamajandus
  • 24. november 2023
  • Foto: Metsaraie Võrumaal / Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Hindamine tuleb teha igale raiele eraldiseisvalt ning hindamise tagajärjel peab olema kindlus, et raietel puudub Natura ala terviklikkusele oluline mõju. 

EMA-d esindasid kohtus PwC Legal advokaadibüroo vandeadvokaadid Karin Marosov ja Indrek Kukk, kes kommenteeris juhtumit nii: “Kohtuotsus annab selge juhise Keskkonnaametile, et Natura alal metsaraieks luba andes, ei saa seda teha ilma, et mõjud oleksid kohaselt hinnatud. Loodetavasti toob kohtuotsus muudatuse ka praktikas, sest mõjude hindamisega seotud puudustele on tähelepanu juhitud juba aastaid. Seda nii Keskkonnaorganisatsioonide kui ka Euroopa Komisjoni poolt.

Oluline on osundada, et Euroopa Komisjon esitas veel 16. novembril põhjendatud arvamuse selle kohta, et Eesti ei ole elupaikade direktiivi nõuetekohaselt kohaldanud. Elupaikade direktiivis nõutakse, et kõiki tegevusi, millel võib olla Natura 2000 alale märkimisväärne mõju, hinnataks asjakohaselt ja et nendeks antaks luba ainult ulatuses, mis alale märkimisväärset mõju ei avalda. See puudutab ka metsaraiet. Kui rikkumisi ei kõrvaldata võib Eestit oodata uus kohtuasi ning seda Euroopa Liidu Kohtus. 

Kohtuotsuse jõustumine Ontika vaidluses tähendab, et menetlust tuleb jätkata veel ca kümnes kohtuasjas, milles on samuti heidetud ette metsaraieks loa andmist ilma nõuetekohast hindamist läbi viimata ning mis olid senini kohtuotsuse ootuses peatatud. “

Sisuliselt tähendab otsus seda, et uuendusraied Natura 2000 aladel peaksid jääma minevikku ning alal ei saa teha tegevusi, millel on kaitstavale ökosüsteemile oluline mõju.

"Oleme väga tänulikud suure toetuse eest, mis meil on Eesti inimeste poolt tulnud. Oleme kohtuskäimiseks rahalised vahendid saanud vaid annetustest, mis näitab seda et Eesti inimeste mure meie looduse pärast on suur ning soovitakse aidata ja panustada”, sõnas Eesti Metsa Abiks MTÜ juhatuse liige Helena Eenok. “See kohtuotsus on oluline pretsedent ja meie kaitsealad on edaspidi paremini kaitstud”.

Euroopa Komisjoni poolt tuli alles mõned päevad tagasi Eestile uus märgukiri, põhjendatud arvamus selle kohta, et Eesti ei ole nõuetekohaselt kohaldanud elupaikade direktiivi, eelkõige seoses raietegevusega Natura 2000 aladel. ELi looduskaitsealaste õigusaktide järgimine on looduse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja taastamise seisukohast ülimalt oluline. Elupaikade direktiivis nõutakse, et kõiki tegevusi, millel võib olla Natura 2000 alale märkimisväärne mõju, hinnataks asjakohaselt ja et nendeks antaks luba ainult ulatuses, mis alale märkimisväärset mõju ei avalda. See puudutab ka metsaraiet.

Eesti Metsa Abiks alustas seda kohtuprotsessi veebruaris 2021, kui vaidlustati alguses 6000 Natura 2000 aladel välja antud metsateatist. Sama aasta juunikuus algatas Euroopa Komisjon Eesti osas rikkumismenetluse samal teemal. 

Natura hindamise kohta saab lähemalt lugeda siit.