Eile saabus Taani kliimaministri Dan Jørgenseni vastus kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) algatatud 313 eestlase läkitusele Taani rahvale ja otsustajatele. Minister väljendas muret Taani biomassikasutuse mõju üle Eesti metsadele ja osutas juunis Taani parlamendiparteide enamuse poolt tehtud otsusele, mille kohaselt tuleb biomassi tarbimine suunata puidule, mis on kogutud aladelt, kus süsinikuvaru on stabiilne või suureneb. Keskkonnaagentuuri andmetel on Eesti metsa süsinikuvaru aga pikaajalises ja pidevas kahanemises.

Taani kliimaminister kinnitas, et jagab eestlaste muret ning viitas taastuvenergia direktiivi uuendusega kaasnevatele rangematele nõuetele. Viimaseid hindavad spetsialistid siiski ebapiisavateks. Minister Jørgenseni sõnul on Taani valitsus tellinud ka analüüsi, et selgitada välja mõjusid puidu kütteks ning elektriks kasutamise vähendamisele pikas perspektiivis. Ometi on selline tegevuskava üsna kaugel Euroopa Teaduste Akadeemia teravast soovitusest vähendada järsult biomassipõhist energiatootmist.

Euroopa Parlamendi juhtiv asepresident Frans Timmermans on lubanud saabuva aasta jooksul biomassenergeetika-alast seadusandlust parandada. Ka see võib oluliselt muuta kogu maailma metsa- ja energiapoliitika suundumusi, sealhulgas Eesti omi. EMA hinnangul peaks Euroopa Liit tegutsema vastavalt EL-i Roheleppele, mis dikteerib: „Heite täiendav vähendamine on keeruline ülesanne. See nõuab ulatuslikke avaliku sektori investeeringuid ja suuremaid jõupingutusi erakapitali suunamiseks kliima- ja keskkonnameetmetesse, vältides samal ajal mittesäästvate tavade kinnistumist.”

„Praegu on oht, et mittesäästvad tavad kinnistuvad, kuna riikidel on tehtud juba mahukad investeeringud biomassipõhisesse energiakasutusse ning sõlmitud ka olulised kestvuslepped, kusjuures muul viisil ei saa ka Liidu taastuvenergia eesmärgid täidetud,“ leidis Eesti Metsa Abiks rahvusvahelise kommunikatsiooni spetsialist Martin Luiga. „Liikmesriike ei saa ka otseselt süüdistada selles, et on järgitud Euroopa Liidu poliitikat, kuigi oleks võinud ja ehk isegi pidanud nõudma paremat poliitikat. Aga puidu masspõletamise küsimus on just üks sellistest, mille lahendamiseks läheb tegelikult vaja Euroopa Liidu keskuse otsustavat sekkumist – mis tähendab muu hulgas oma vigade tunnistamist ja nende otsustavat heastamist.“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta