Möödunud suvel riigikohtusse jõudnud raievaidlus Märjamaa metsapargi saatuse üle jõuab taas ringkonnakohtusse – nimelt lõpetas riigikohus metsateatiste aegumise tõttu eelmise aasta oktoobris kohtuvaidluse, sellest tulenevalt aga vaidlustasid nii keskkonnaorganisatsioonid kui ka kohalikud elanikud uued metsateatised halduskohtus.

Märjamaa laululava äärset metsaparki ohustab lageraie alates 2019. aasta oktoobrist, ajast, mil keskkonnaamet väljastas metsateatised raieõiguse ostnud Stora Enso Eesti AS-ile. Kohalikud elanikud soovivad kavandatud lageraie peatamist põhjusel, et otse asulas paiknev metsapark kujutab endast viimast müra- ja heitgaasitõket inimasustuse ja Tallinna–Pärnu maantee vahel. Lisaks kannab metsapark kohalike elanike jaoks mitte ainult ökoloogilist, vaid ka sotsiaalset ja kultuurilist väärtust ehk teisisõnu – seal korraldatakse rahvaüritusi. Märjamaa üldplaneering fikseerib piirkonna küll metsa- ja pargialana, kuid paraku ei sea 20 aastat tagasi koostatud planeering raietegevusele piiranguid, mis aitaksid säilitada metsa rekreatiivset väärtust.

“Halduskohtu otsusest selgus, et puuduvad üldised kriteeriumid määratlemaks, milline see keskkond olema peaks. Leian, et on tagumine aeg jõuda ühiskondliku kokkuleppeni, kas massilised lageraied asulates tagavad inimese tervisele ja heaoluvajadustele vastava keskkonna ning aitavad meil keskkonnakriisis ellu jääda või mitte. Arvestades, kui halvas seisus on meie elukeskkond, siis minu hinnangul on asjaga väga kiire. Loodan, et ringkonnakohtus selgub, milline näeb välja see tervist ja heaolu tagav keskkond,” ütles Märjamaa elanik Mari Laanesaar, kelle sõnul tagab seadus igaühe jaoks õiguse keskkonnale, mis vastab tervise- ja heaoluvajadustele.

Märjamaalased otsisid muuhulgas abi ka kohalikult omavalitsuselt, mis aga metsade kaitseks midagi ette ei võtnud. Seetõttu oldi sunnitud viimase võimalusena kohtu poole pöörduma.

Halduskohtus vaidlustati raied kahel eraomandisse kuuluval kinnistul. Kohtuvaidlus käib täpsemalt selle üle, kas kaebajatel on üldse õigus nõuda kindlate eraomandis olevate kinnistute kasutamist rekreatsiooni eesmärgil. Kohtu kaudu üritatakse ka selgusele jõuda, kas vaidluse all oleva metsa lageraie mõjutab Märjamaa järtade maastikukaitseala. Järtad on kolm Märjamaa loometsade vahel asuvat loodus­likku nõgu, mis meenu­tavad suvisel ajal rohumaad, kevaditi aga ajutisi järvesid, ja mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku.

Juunis langetas kohus küll sisulise otsuse Stora Enso Eesti AS-i kasuks, kuid varasem, aprillis tehtud otsus, mis kinnitas raiete ajutise peatamise õiguspärasust, sisaldas mitmeid uusi ja olulisi õigusküsimusi. Eelkõige tunnistas kohus, et pesitsevate lindude hooajal ei tohi raiet teha – see on seadusest tulenev nõue, mida keskkonnaamet raieteatisi välja andes ei arvesta. Samuti tunnistas kohus ideed, et inimesel on õigus looduskeskkonnale toetamaks enda tervise- ja heaoluvajadusi.

Kohtuvaidluses on kaebajateks Raplamaa Loodushoiu MTÜ, Eesti Metsa Abiks MTÜ,

Päästame Eesti Metsad MTÜ, Fridays For Future Eesti ja mitmed kohalikud elanikud. Kaebuse esitajaid esindab advokaadibüroo RASK.  

Varasema riigikohtu otsuse kohta on võimalik lugeda siit.

keskkonnaametiga-kodulahedase-lageraie-takistamiseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta