Kesk-Eestis asuv Eesti ainus segaplastjäätmete ümbertöötlemisega tegelev ettevõte Neular kogub koos Rimi ja Garnieriga kokku tühjad kosmeetikatoodete plastpakendid ning valmistab neist kohalikule kogukonnale lille- ja peenrakastid. Algatuse eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust prügisorteerimisel ning tuua ühiskonnas esile võimalusi, kuidas anda plastjäätmele uus elu.

Neulari juhi Ilo Rannu sõnul leidub hulgaliselt võimalusi ja lahendusi, kuidas saata tekkinud plastjäätmed uuesti ringlusesse ning seejuures aidata kaasa globaalsele plastikuprobleemi lahendamisele.

„Meie peamiseks tooraineks taaskasutatava materjali tootmiseks on plastpakendite jäätmed. Töötleme ümber nii kohalikku sekundaarset tooret (jäätmeid), kuid suurem osa saabub meile siiski teistest Euroopa riikidest. Eestis satub palju plastpakendeid olmeprügi hulka, mistõttu ei jõua need ka meieni. Seetõttu otsime koostöös kohalike partneritega pidevalt uusi viise, kuidas koguda kokku ja sorteerida kasutatud plastpakendeid, mis muidu olmeprügi hulgas prügimäele või põletusse rändaks. Selleks lõime seekord käed Rimi kauplusteketi ning ilutoodetebrändi Garineriga, kellega anname vanadele ilutoodete plastpakenditele uue elu peenrakastide näol,“ lisas Rannu.

Nimelt on üheksasse Rimi kauplusesse üle Eesti paigutatud Garnieri kogumiskastid, kuhu saab kuni mai lõpuni tuua mistahes kaubamärgi tühjad pesemata ilutoodete plastpakendid. Kokku kogutud pakenditest toodab Neular täielikult taaskasutatavad peenrakastid, mis kingitakse Tallinnas tegutsevale Priisle kogukonnaaiale. Tänu uutele peenrakastidele on võimalik kogukonnaajal laieneda ning võtta juurde uusi linnaaednikke.

„Meie tehnoloogiaga plastjäätmete ümbertöötlemisel on võimalik viia ringlusesse suur kogus muidu raskesti töödeldavat plastikut, mis hetkel meie planeeti koormab. Lille- ja peenrakastid on üks lihtne ja igapäevane näide sellest, kuidas muidu olmeprügisse sattuva plastiku ümbertöötlemisel sünnib uus, vajalik ja kõikidele ilmastikutingimustele vastupidav toode, millest saavad kasu kohalikud linnaaednikud aastakümneteks. Ühe peenrakasti tootmiseks kulub meil umbes 640 plastpudelit,“ kommenteeris Neulari juht.

Garnieri Green Beauty jätkusuutlikuse programmi Eesti eestvedaja Alina Butina sõnul teevad nemad ilutööstusena igapäevaselt tööd selle nimel, et vähendada plastikutootmist ning muuta pakendid keskkonnasõbralikuks.

„Kogumisaktsiooniga tahame tuua tähelepanu just kosmeetikatoodete pakenditele ning nende sorteerimisele ja käitlemisele. Ka ilutoodete pakendeid on võimalik sorteerida. Kui tühjaks saavad näiteks plastikust pudelid, tuubid ja potsikud, siis tuleks ka need olmeprügi asemel visata pakendijäätmete hulka või siis tuua lähikuudel Rimis asuvatesse kogumiskastidesse,“ lisas Butina.

Butina sõnul on Garnieri üheks prioriteediks toodete pakendites plastiku vähendamine või selle asendamine alternatiivsete materjalidega. „Praeguseks on suur osa pakenditest valmistatud ringlusse võetud materjalist, kuid aastaks 2025 on kõik pakendid korduv-, taaskasutatavad või komposteeritavad. Lisaks vähendame ka pakendite suurust ja kaalu ning aastaks 2030 kasutame fosiilkütuste plastide asemel biopõhiseid plaste,“ ütles Butina.

Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialisti Katrin Batsi sõnul on nende jaoks jätkusuutlik äri olnud fookuses juba aastaid. „Nüüd saame tõdeda, et me pole oma väljaütlemistes enam üksi. Meil on hea meel näha, et üha rohkem pöördutakse Rimi poole põnevate jätkusuutlike projektidega, mida üheskoos läbi viia. Projekt on ehtne näide ringmajandusest, kus tühjaks saanud plastpakendist luuakse peenrakast," lisas ta.

Garnieri kogumiskastid asuvad Tallinna (Lasnamäe Centrumi, Ülemiste, Laagri, Haabersti, Sõpruse, Peterburi tee), Tartu Lõunakeskuse, Pärnu Kaubamajaka ja Viljandi Uku keskuse Rimi kauplustes. Kogumiskasti sobivad tühjad plastikust ilutoodete pakendid: pudelid, tuubid, pumppudelid, potsikud jms. Sobivad ka näiteks hambapastatuubid ja ripsmetuššid. Kogumiskasti ei sobi metallpakendid nagu näiteks aerosoolid ja klaaspakendid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta