Neljapäeval, 16. oktoobril võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse, millega kinnitati järgmise aasta kutselise kalapüügi võimalused.

Määrus kehtestab järgmise aasta kutselise kalapüügi võimalused rannikumere ja siseveekogude kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel. Kutselise kalapüügi võimaluste osas on võetud arvesse nii teadlaste soovitusi kui ka üldist kalavarude seisundit Eesti rannikumeres ja sisevetes.

Määrus ei sisalda Läänemeres rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide (räim, kilu, tursk ja lõhe) püügivõimalusi, sest Euroopa Liit pole nende kalaliikide kvoote liikmesriikide vahel veel jaotanud.

Võrreldes eelmise aastaga on püügivõimalused rannapüügil jäänud üldjoones samaks, välja arvatud spetsiaalselt angerjapüügiks mõeldud rivimõrdade ehk angerjarüsade koguarvu vähendamine 15 % võrra. See tuleneb Euroopa Nõukogu 18.09.2007 määrusest, millega kehtestatakse meetmed Euroopa angerja varude taastamiseks. Samaks on jäänud püügivõimalused suurematel siseveekogudel - Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel.

Arvestades põhiliste töönduskalade (koha, ahven, tuulehaug, säinas) varu suhtelist stabiilset ja püsivat madalseisu, on teadlased soovitanud üldist püügikoormust rannikumeres mitte mingil juhul suurendada.

Kalavarude säästliku kasutamise ja loodusliku taastootmise tagamiseks, analoogselt käesoleva aastaga, on kavas püügikoormust 2009. aastal vähendada ajutiste püügipiirangute kehtestamisega nii Väinameres kui ka Liivi lahes.

Väikestele järvedele eraldatavates nakkevõrgu püügivõimalustes tehakse võrreldes 2008. aastaga muudatusi Kahala ja Rummu järvel, Männiku karjääris ning Soodla Kaunissaare veehoidlas, viies püügivõimalused teadlaste soovitatud tasemele. Teadlaste soovitusest tulenevalt on nakkevõrgu püügikoormuse arvutamisel lähtutud mudelist, mis lubab väikejärvedes aastas iga järvepinna hektari kohta püüda kala 5 võrguööpäeva.

Ermistu, Kaiavere, Keeri ja Kuremaa järvel, samuti Pikkjärvel, Saadjärvel ning Vagula järvel jäid nakkevõrkudega püügivõimalused järgmiseks aastaks 2008. aasta tasemele. Nendel veekogudel jääb veel nakkevõrkude püügikoormuse tase 2009. aastal teadussoovitusest suuremaks ja arutelud harrastusliku ning kutselise kalapüügikoormuse jagunemiseks väikestel siseveekogudel jätkuvad.

Vormsi, Ruhnu ja Manilaiu saare püsielanike kutselise kalapüügi võimalused jäävad võrreldes 2008. aastaga samaks, välja arvatud rivimõrdade ehk angerjarüsade piirarv, mida vähendatakse 15%.

Kihnu püsielanikele suureneb kutselise kalapüügi vahendite piirarv kastmõrdade ja 100 õngekonksuga õngejadade puhul 1 võrra ning nakkevõrkude piirarv väheneb 6 võrra. Sama palju muutuvad ka Pärnu maakonna kutselise kalapüügi vahendite piirarvud, et püügiõiguse võõrandamistehingute tõttu püügivõimaluste suhe Kihnu saare püsielanikest kutseliste kalurite ja teiste Pärnu maakonna piirarvude piires püüdvate kalurite vahel ei muutuks.

2009. aastal on Peipsi järvel keelatud püüda tindipüügiks mõeldud mõrdadega. Määruse eelnõus on teiste kutseliste kalapüügi vahendite piirarv Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves jäetud samale tasemele kui 2008. aastal.

Võrtsjärvel nakkevõrkudega võimalik püüda 1. septembrist kuni jääkatte lagunemiseni, jääkatte puudumisel 15. märtsini. See periood tagab kalavaru ratsionaalse kasutamise.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta