Novembri alguses tegi Riigikohus otsuse vaidluses, mis tekkis ühe kaevandusettevõtja ja Haaslava valla vahel pärast seda, kui vald keeldus kaevandamisloa andmise järel muutma karjääriala maakasutuse sihtotstarvet. Viimane oli aga kaevandamistegevuse alustamise eelduseks. Valla hinnangul oleks maakasutuse juhtotstarbe muutmine olnud vastuolus üldplaneeringuga. Riigikohus selgitas oma otsuses nii seda, mille järgi hinnata, kas tegevus on üldplaneeringuga vastuolus kui ka seda, kuidas peaks kohalik omavalitsus (KOV) oma vastuseisu kaevandamisele väljendama.

Riigikohus leidis, et muuhulgas võiks kaevanduse avamise vastu rääkida see, et tegevus oleks vastuolus üldplaneeringus kindlaks määratud rohevõrgustiku kaitse nõuetega

Esimese asjana hindas Riigikohus, kas valla vastuseis kaevandamisele võiks olla põhjendatud sellega, et tegevus toimus üldplaneeringus kindlaks määratud rohelise võrgustiku alal. Kohus võttis seisukoha, et roheline võrgustik kujutab endast üldplaneeringu olulist osa. Põhimõtteliselt ei ole rohelisele võrgustikule välistatud selliste tegevuste kavandamine, mis ei ole otseselt seotud võrgustiku säilitamisega. Kuna antud juhul oli Keskkonnaamet pidanud kaasnevat keskkonnamõju ebaoluliseks, ei olnud tegevus üldplaneeringu põhilahendust muutvaks vaid sel põhjusel, et tegevus paiknes rohevõrgustiku alal. Samas leidis Riigikohus, et kuna tegemist oleks intensiivse maakasutusega, mida üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alal toimuda ei tohiks, oleks kaevandamine ikkagi üldplaneeringu põhilahendusega vastuolus.

Edasi analüüsis Riigikohus, kas tulenevalt vastuolust üldplaneeringuga võis vald keelduda karjääriala maakasutuse sihtotstarbe muutmisest. Kohus rõhutas, et KOV peaks erinevad vastuargumendid kaevandamisele välja tooma juba kaevandamisloa menetluses, et vältida vastuolulist ja isikuid eksitavat käitumist. Kuna antud juhul seda ei tehtud, siis oli Haaslava valla kaalutlusruum hilisemate otsuste tegemisel oluliselt ahtam. KOV saaks keelduda maakasutuse sihtotstarbe muutmisest vaid sel juhul, kui ta suudab näidata, et esinevad ülekaalukad kohalikud huvid, st kaevandamine põhjustaks väga raskeid tagajärgi kohaliku kogukonna heaolule.

Kokkuvõtvalt andis Riigikohus oma uues lahendis KOVidele selge suunise, kuidas kaitsta kohalikke huve juhul, kui kaevandamistegevus võiks neid kahjustada. Vastavad huvid tuleks välja tuua võimalikult varajases etapis, hiljemalt kaevandamisloa menetluses. Kohalike huvide kaitsel saab tugineda ka üldplaneeringus kindlaks määratud maakasutuse juhtotstarvetele ning muudele tingimustele (nt rohevõrgustiku kaitseks seatud maakasutuse tingimustele). KÕKi hinnangul on uus lahend õigusselguse ja tulevase halduspraktika kujundamise seisukohalt vägagi positiivne.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta