Keskkonnaministeerium investeerib järgmisel aastal puhta joogivee tagamiseks 30 miljonit eurot, uue algatusena toetab riik kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse arendamist 2,2 miljoni euroga aastas ning looduskaitsealuste maade ostuks eraldatakse 3 miljonit eurot igal järgneval kolmel aastal.

Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles, et jäätmehoolduse toetusega suureneb oluliselt kohalike omavalitsuste võimekus pakkuda oma elanikele tasemel jäätmehooldusteenust - näiteks saab tänu toetusele liigiti kogutud jäätmeid jäätmejaamades tasuta vastu võtta, mis omakorda vähendab ka prügistamist.

„Jäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt peab nüüd täiskäigul edenema, et aastaks 2020 jõuaksime olukorda, kus vähemalt pool kodumajapidamisest pärit liigiti kogutud jäätmetest võetaks uuesti ringlusse,“ ütles Pomerants.

Looduskaitsealuste eramaade riigile omandamise kiirendamiseks on 2017. aastal ette nähtud kolm miljonit eurot, see on üle kahe miljoni enam, kui käesoleval aastal. Pomerants rõhutas, et  selge on see, et olukord, kus meil on pidevalt ostmise järjekorras ligi 200 kinnistut ning piirangutega maade riigile omandamine võtab aega 8-9 aastat, ei ole kuskilt otsast normaalne ja tekitab arusaadavalt pahameelt. „Looduskaitse toimimiseks peab riik tagama ka maaomanike õigused. See lisanduv raha järgmisel kolmel aastal on kahtlemata väga oluline samm edasi,“ lisas Pomerants.

Keskkonnaministeeriumi eelarve 2017. aastal on 136,7 miljonit eurot ning võrreldes mullusega on see 21,9 miljonit eurot enam, mis tuleneb peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondide programmide elluviimise faasi jõudmisest. Samal ajal vastavalt valitsuse otsusele vähendada valitsemisalade majandamiskulusid 3% võrra, vähenevad ka  Keskkonnaministeeriumi valitsemisala majandamiskulud 2017. aastal 418 000 euro võrra.

Lühidalt 2017. aasta riigieelarve olulisematest keskkonnavaldkonna investeeringutest: 

Tagame puhta joogivee ning pinna-ja põhjaveekogude hea seisundi:

Investeerime puhta joogivee tagamiseks ja reovee puhastamiseks 2017. aastal 30 miljonit eurot ning teeme väljamakseid 10 miljoni euro ulatuses. Hetkel rahastatud projektidest olulisemad on Haapsalu ja Märjamaa ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine;

2017. aastal alustame suuremahuliste puhastustöödega Purtse jõe valgalal, Kohtla-Järve endise jäätmehoidla territooriumi läheduses asuva fenoolisoo jääkreostuse ohutustamisega ning  Kroodi oja jääkreostuse likvideerimisega;

Investeerime kokku ligi 10 miljonit eurot Kukruse A-kategooria kaevandusjäätmete hoidla korrastamiseks, et likvideerida reostuskolle, mis paiskab nii õhku kui põhjavette ohtlikke aineid;

Tagame Eesti keskkonna elu- ja liigirikkuse:

Parandame vooluveekogude seisundeid ja kalade rändetingimusi, et võimaldada neile vaba läbipääs kudemiskohtadesse. Selleks rahastatakse kuni kümne kalapääsu rajamist lõhelaste jõgedele;

Jätkatakse Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projektiga, sh alustatakse reaalsete töödega Sindi paisu rajatiste kaladele läbipääsetavaks tegemiseks maksumusega 2,9 miljonit eurot;

Kiirendame looduskaitsealuste eramaade riigile omandamise protsessi. 2017, aastal on selleks ette nähtud 3 miljonit eurot;

Uuendame vähemalt 30 kaitse-eeskirja – analüüsime ja uuendame infot kaitsealadel olevate kaitseväärtuste kohta, et tagada haruldaste, ohustatud ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse, samuti maastikuilme ja kultuuripärandi säilimine;

Suuname inimesi ja ettevõtjaid ressursitõhusalt käituma, saame teada keskkonnakasutuse rahalise väärtuse:

Investeerime struktuurivahenditest ettevõtete energia- ja ressursitõhususe tõstmisesse kokku 5,4 miljonit eurot, millest 5 miljonit suunatakse ettevõtetele otsesteks tootmise ressursisäästlikumaks muutmise investeeringuteks;

Suuname kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse kulude osaliseks katmiseks kokku 2,2 miljonit eurot aastas;

2017. aasta lõpuks on hinnatud keskkonnakasutuse välismõjud ja nende rahaline väärtus, eesmärgiga analüüsida Eesti keskkonnatasude süsteemi muutmise vajadust ja õiglust;

Valminud maapõue strateegia põhjal suunatakse maapõue ja seal leiduvate maavarade kasutamist Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel. Planeeritakse vajalikus rakendusgeoloogilised ja keskkonnakaitselised ning majanduslikud uuringud;

2017. aastal esitame kontseptsiooni uute õhukvaliteedi piirväärtuste kehtestamiseks  - need on vajalikud tagamaks ohutu elukeskkond inimestele ning ökosüsteemidele;

KOTKAS projektiga luuakse ühtne keskkonnaalaste e-teenuste, menetluste ning iseteeninduse e-keskkond, mis võimaldab keskkonnainfo ülevaadet ning info esitamist läbi kaasaegsete e-kanalite.  2017. aastal võetakse esimese etapi tööde tulemusena kasutusele keskkonnakompleksloa menetluse e-keskkond.

2017. aastal võetakse vee, eluslooduse ja mulla valdkondade seireandmete kogumiseks, haldamiseks ja avalikustamiseks kasutusele uus keskkonnaseire e-lahendus KESE. 2017. aastal sõlmitakse nende valdkondade kõik seirelepingud juba uues KESE süsteemis ning seireandmed sisestatakse uude süsteemi.

Sarnased artiklid