Keskkonnaministeerium saatis ministeeriumitele kooskõlastamiseks põlevkivi kasutamise riikliku arengukava eelnõu, mille järgi on vajalik tõsta Eestile olulise maavara kasutamise efektiivsust, suunata sellesisulist teadus- ja arendustegevust ja vähendada  negatiivset keskkonnamõju.

Põlevkivi arengukavas toodud põhimõtete järgi on esmatähtis põlevkivi kui Eesti riigile olulise maavara efektiivne ja säästlik kasutamine ning sektori keskkonnamõju vähendamine. Samuti on arengukava eesmärk kindlustada põlevkivitööstuse jätkusuutlik areng ja põlevkiviga varustatus, arvestades majanduslikke, julgeoleku ja sotsiaalseid eesmärke. 

Keskkonnamõjude hindamisele tuginedes jäetakse arengukava eelnõus põlevkivi aastaseks lubatud kaevandamismääraks senine Riigikogu poolt kinnitatud 20 miljonit tonni aastas. Sellise kaevandamismäära puhul ei suurene praegusega võrreldes põlevkivisektori eeldatav keskkonnamõju

AS Mavese keskkonnamõju hindamise ekspert Indrek Tamm selgitas, et põlevkivisektori negatiivne keskkonnamõju on kestnud aastakümneid. "Kuniks ületatakse keskkonnakvaliteedi piirväärtusi välisõhus ning kestab ebasoodne mõju Natura 2000 aladele, ei ole põhjendatud põlevkivisektori tootmismahtude kasv üle seni kehtiva põlevkivi kaevandusmahu piirangu. See tuleneb otseselt vajadusest tagada keskkonna kvaliteet, et inimeste tervis ja elusloodus oleksid kaitstud," lisas Tamm.

Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine eeldab põlevkivist saadava lisandväärtuse olulist suurendamist. Seejuures on oluline, et piiratakse kaasnevat õhu- ning veeheidet  ja suurendatakse töötlemisjäätmete taaskasutamist. Tehnikaülikooli professor Andres Siirde selgitas, et põlevkivi kasutamise väärtusahela pikendamine tähendab, et teadus- ja rakendusuuringute abil tuleb leida kasutus kaevandamisel tekkinud aheraine töötlemisel saadavale killustikule ja elektrijaamade põlevkivituhale.

Samuti on põlevkiviõli tootmisel vajalik leida kasutus poolkoksile ja põlevkivituhale ning heitsoojusele. „Põlevkiviõli paremaks väärtustamiseks on tarvis leida lahendused mootorkütuste tootmiseks, arendada edasi põlevkivi baasil keemiatoodete tootmist ning teha teadusuuringuid uute ja efektiivsemate põlevkivi töötlemise tehnoloogiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks,“ lisas Andres Siirde.

Välja antud lubadega jätkub praeguse aastamäära edasi kaevandamisel põlevkivi varu 17 aastaks ja põlevkivi arengukava perioodil 2016-2030 on vajalik 1-2 uue kaevanduse rajamine. Põlevkivivaru on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel ligi 4,75 miljardit tonni, millest aktiivset varu on 1,34 miljardit tonni.

Jättes praegu välja looduskaitseliste piirangutega alad ning elamute ja muude maapealsete piirangutega alad, jätkub 20 miljoni tonni aastase kaevandamismäära korral aktiivset varu ligi 48 aastaks.

Arengukava teostamise maksumus on prognoosi kohaselt 20 miljonit eurot. Seda viiakse ellu rakendusplaani alusel, mis koostatakse esialgu aastateks 2016–2019. Selle meetmete prognoositav maksumus neljaks aastaks kokku on ligikaudu 3,5 mln eurot. Arengukava mõjunäitajate tulemusi analüüsitakse iga viieaastase perioodi järel, et teadvustada muutusi tehnoloogiates, turuolukorras, keskkonnanõuetes ja ilmnenud keskkonnamõjus.

Põlevkivi arengukavaga määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks. Põlevkivi arengukava eelnõu koostamine on olnud avalik protsess, millesse on kaasatud asjaomaste riigiasutuste, sh ministeeriumite ja ettevõtete, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ning mittetulundusühingute esindajad ja teised protsessist huvitatud isikud. Ka on kaasatud eksperte parema põlevkivivaldkonnaalase teabe ja analüüsi saamiseks.

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 eelnõu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega saab tutvuda siin.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta