Juulis alanud projekti OSAMAT teises etapis analüüsitakse, kuidas oleks kõige tõhusam muuta põlevkivituhk väärtuslikuks tee-ehituses kasutatavaks materjaliks. Euroopa Liidu programmi LIFE+ toetusel elluviidavava projekti raames teevad koostööd Eesti Energia, Maanteeamet, Nordecon ja Ramboll.
- Transport ja linnaplaneerimine
- Monika Kopti, Eesti Energia
- 22. juuli 2013
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
OSAMATi teise etapi raames katsetatakse põlevkivituha abil turba ja teiste ebastabiilsete pinnaste mass-stabiliseerimist. „Raudteetammi ja maantee rajamisel tavaliselt eemaldatakse ebastabiilne pinnas ja asendatakse see stabiilse materjaliga.
Alternatiivse lahendusena mass-stabiliseeritakse pinnas tsemendiga. Meie projektis katsetame turba mass-stabiliseerimist põlevkivituha abil. Tuhas sisalduvad kivistuvad sidusained muudavad turba piisavalt stabiilseks võimaldamaks sellele maanteetamm rajada,“ selgitab üks projekti eestvedajatest, Eesti Energia keskkonna arendusjuht Tõnis Meriste.
Osaliselt või täielikult tsementi asendava põlevkivituha kasutamine võimaldaks mass-stabiliseerimise protsessis kulusid kokku hoida ja samas tuha taaskasutuse võimalusi laiendada.
Alanud projektietapis viiakse erinevate põlevkivituhkade ning tuha ja tsemendi segudega läbi mass-stabiliseerimise katsed Simuna-Vaiatu teelõigul. Selle ehitamisel stabiliseeritakse turbakiht kuni 3,3 m sügavuseni ja sellele rajatakse tee alus ning katend.
„Kokku stabiliseeritakse poole kilomeetri pikkusel turba pilootlõigul 10 846 m3. Iga 100 m sektsioon rajatakse erinevate tuhkadega ja erinevates tuhk-tsemendi proportsioonides. Pilootlõigu ehitamisel katsetatakse tsüklontuhka, tolmpõletustuhka ja keevkihtkatla tuhka,“ räägib Narva Elektrijaamade tuhamüügi teenistuse projektijuht Arina Koroljova.
Pärast ehitusöid jälgitakse põlevkivituhaga töödeldud teeosasid veel paari aasta jooksul, et saada infot erinevate tuhasegudega stabiliseeritud teelõikude käitumise kohta. Praeguse plaani kohaselt kestab projekti raames ehitatud katseteelõikude monitooring vähemalt 2016. aastani.
OSAMATi esimene etapp algas 2011. aastal ja selle raames tehti katseid põlevkivituha kasutamisega teetammi ehitusel. Tuhka kasutati asfaldi alla stabiliseeriva kihi rajamiseks Narva-Mustajõe teel. OSAMATi kahel esimesel tegutsemisaastal tehtud tööde monitooring on käimas ja selle tulemusel valmivad järeldused lähema kahe aasta jooksul. Lõplikud järeldused põlevkivituha kasutamisvõimaluste kohta tee-ehituses tehakse peale projekti lõppu.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta