Poolast on saanud EL-i üks kiirema majanduskasvuga riike, kuid paraku on majanduskasvu üks mootoreid odav, kuid väga suure keskkonnamõjuga kivi- ja pruunsüsi.
Poolast on saanud EL-i üks kiirema majanduskasvuga riike, kuid paraku on majanduskasvu üks mootoreid odav, kuid väga suure keskkonnamõjuga kivi- ja pruunsüsi.
- Majandus
- 31. mai 2012
Söest tuleb 93 protsenti Poola elektrienergiast ja söetööstus annab Poolas tööd ligi 100 000 inimesele, kirjutas BBC
Paraku on selline sõltuvus kivisöest tõsine peavalu Poola valitsusele. Ühelt poolt annab see võimaluse toota odavat energiat, mis omakorda annab tugeva tõuke Poola majanduskasvuks, kuid teisalt on see vastuolus Poola lubadusega vähendada CO2 heitekoguseid.
Hea näide siinkohal on Kesk-Poolas asuv Elektrownia Belchatow soojuselektrijaam, mis annab ühe viiendiku Poola elektritoodangust. Tegemist on Euroopa suurima soojuselektrijaamaga ja ühtlasi ka suurima saastajaga, mis möödunud aastal tootis 39 miljonit tonni CO2 heitmeid. Võrreldes varasemate aastatega kasvas aga soojuselektrijaama heitmekogus 31 protsendi võrra, kuna 2010. aasta septembris läks käiku soojuselektrijaama uus blokk.
Elektrownia Belchatow soojuselektrijaam põletab oma kateldes pruunsütt, mis on kõige odavam fossiilkütuseliike. Pruunsöest saadav energia on poole odavam kui kivisöest saadav elekter ning moodustab vaid veerandi maagaasist saadavast energiahinnast.
Elektrownia Belchatow soojuselektrijaam kuulub ettevõttele Polska Grupa Energetyczna (PGE), mis on seiskohal, et vaatamata järjest karmimatele keskkonnanõuetele on elektrijaam kasumlik vähemalt 30 aastat.
Sellegipoolest tahab PGE astuda samme vähendamaks sõltuvust söest, kuid jäädes samas jätkuvalt kasumlikuks. Ettevõte plaanibki lähiaastatel investeerida 104 miljardit dollarit, et võtta jaamas kasutusele ka muid kütuseliike ning aastaks 2035 on PGE võtnud eesmärgiks vähendada pruunsöe osakaalu praeguselt 94 protsendilt 38 protsendile.
Poola on allakirjutanud lubadusele vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni aastaks 2020 20 protsendi võrra 1990. aasta tasemest. Samas on Poola keeldunud tõstma seda eesmärki 25 protsendi võrra, kuna see nende hinnangul riigi majandusele liialt kalliks.
Samuti on Poola paika pannud pikaajalised eesmärgid vähendamaks aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heitmekoguseid 80-95 protsendi võrra, kuid keeldunud samas vähendamaks lähiaastakümnenditel söetoodangut, kuna see kahjustaks riigi majandust.
Nii on Poola Kaubanduskoda välja arvutanud, et 2050. aasta tegevuskava võib alates 2020. aastast kolme-või neljakordistada elektrienergia hinda, mis omakorda võib vähendada riigi SKP-d 5-11 protsendi võrra aastas.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta