Suvi on käes ja hing ihkab üha enam tubasest olekust välja puhtasse loodusesse. Õnn on nende õuel, kel on, kuhu minna – oma aiamaa, suvekodu või maal elavad vanavanemad, sugulased, tuttavad. Kohale jõudes võid küll päevake-paar niisama olla ja päikese käes lesida, kuid ka selline jõudeolek tüütab üsna pea ära ning käed hakkavad sügelema lihtsamate ja lõbusate maatööde järele... Neile, kel pole „oma“ maakohta,  kus käsi mulda pista, pakub head lahendust wwoofimine mõnes Eesti mahetalus.

Mida tähendab mahetaludes wwoofimine?

Lihtsalt ja lühidalt öeldes on wwoofimine vabatahtlik abistamine mahetaludes ehk nn wwoof taludes, kes viljelevad ökoloogilist eluviisi. Need talud annavad wwoofijatele ehk vabatahtlikele vastutasuks peavarju ja kõhutäie ning praktilised teadmised ja kogemused mahepõllumajandusest.

Teisisõnu on WWOOF (lühend väljendist World Wide Opportunities on Organic Farms) ülemaailmne liikumine, mis viib kokku mahedast eluviisist huvitatud vabatahtlikud ja mahetalud. Wwoofimine panustab ühiskonna mudelisse, kus teadmiste vahetamine toimub vana ja noore, taluniku ja vabatahtliku, meistri ja selli vahel – just nii nagu loomulik elurütm aastasadu toimunud on.

Wwoofimine põhineb suures osas usaldusel. Tallu saabub ju „võõras“, kes tuleb oma harjumuste ja tõekspidamistega nagu täiskasvanu ikka. Üldiselt leiavad tee wwoofimisse kõrgelt motiveeritud inimesed, nii noored kui vanad (vanuse alampiirang on 18 eluaastat, ülemist piiri pole).  Siiamaani on talud, kes vabatahtlike vastu võtavad, kogu protsessiga üldiselt väga rahule jäänud.

Kui vabatahtlikud saabuvad välismaalt, on talunikel eriti põnev – võimalus on kõneleda / õppida võõrast keelt, saab osa uuest ja põnevast kultuurist jne. Kõik see on huvitav ja ühtlasi väljakutsuv. Siinkohal on hea tuua näide ühest prantsuse vabatahtlikust ning eesti mahetalunikust, kes esialgu vaid kehakeeles rääkisid – talunik oskas vaid setu ja vene keelt. Vabatahtlikul ei jäänud muud üle, kui eesti (setu!) keel selgeks õppida ning see läks tal päris kiiresti – aasta talus abistades ja keel suus. Tänasel päeval elab seesama vabatahtlik endiselt Eestis ning õpetab tallinlastele prantsuse keelt. Selliseid toredaid näiteid on veelgi ning need kõik kinnitavad vana tõde, et igaüks leiab selle, mida otsib. 

Wwoof talunikuks olemine on omaette missioonitöö – niisamuti kui vabatahtlik paneb aega taluniku abistamiseks, investeerib ka talunik oma aega ja energiat vabatahtliku juhendamiseks ja harimiseks. Selline õpiprotsess ongi loomulik osa wwoof liikumisest. Eesmärk on suurendada teadlikkust maaelust, loodushoiust ning keskkonnahoidlikust eluviisist. Lisaks individuaalsele arengule läbi wwoofimise areneb ka maaelu , seda küll pikemas perspektiivis. Nimelt omandavad vabatahtlikud taludes hindamatuid oskusi, mida hiljem oma elus ja töös ära kasutada saavad. Olles kord juba  idüllilise ja nauditava maaeluga nakatunud, võib see pisik põhjustada paikapanevat otsust maale kolida ja oma asja ajama hakata – luua endale töökoht kodu lähedale ning seeläbi elavdada maaelu.

Ka siin võib tuua ühe hea näite, seekord Eesti vabatahtlikust. Üks WWOOF Eesti* asutajaliikmetest kogus teadmisi nii Austrias kui Prantsusmaal kitsi kasvatavates taludes, kus valmistati juustu ja muid hõrgutavaid piimatooteid. Nüüdseks on ta tagasi Eestis ning alustas tööd oma meierei ja kitsedega. Asi arenes tasapisi ning täna on endisel vabatahtlikul ametlik mahetalu ca 60 kitsega. Talu on sellest kevadest registreeritud wwoof talu – seega, võite julgesti ka sinna wwoofima minna.

Mida peab teadma enne, kui talusse wwoofima minna?

Kõige olulisem on luua kontakt talunikuga ning arutada temaga ausalt ja avatult läbi kõik võimalikud pisiasjad, mis teid huvitavad. Samuti tasuks läbi mõelda, millist tööd ise teha/kogeda soovite. Nii on tagatud mõnus viibimine talus ning välditud arusaamatuste tekkimised. Tulevastele wwoofijatele informatsiooniks, et registreerimine toimub läbi kodulehe www.wwoof.ee (vabatahtlikule – enne liitumist – liitu). Samal ajal palume teie kannatust, sest teeme ka ise tööd wwoofis vabatahtlikult, õhtuti oma päevatööde kõrvalt ning seetõttu võivad meie vastused vahel veidi kauem aega võtta. Kui aga soovite midagi kiireloomulist jagada/küsida, helistage pigem ja räägime kohe (meie kontakttelefonid leiate samuti kodulehelt).  

Kui eespool toodi üks näide välismaalase wwoofimisest Eestis, siis tegelikult on äärmiselt oodatud ka eestlaste „pagemine“ toredatesse Eesti mahetalusse. Kes ei julge veel iseseisvalt wwoofima minna, on võimalus esimene kord suuremas seltskonnas talgud oma nahal ära proovida. WWOOF Eesti meeskond korraldab ca kolm korda aastas avalikke väljasõite wwoof taludesse (nädalavahetuseks), kuhu on oodatud lisaks organisatsiooni liikmetele kõik huvilised. Väljasõitude ja neile registreerimise kohta jälgige informatsiooni WWOOF Eesti kodulehel ja Facebook`is.

Järgmine väljasõit toimub juba sel nädalavahetusel ning viib kõik huvilised Põlvamaale Kivirehe tallu. Tallu sõidetakse reedel, 8. juuli õhtul ja tagasi tullakse pühapäeval. Registreerimiseks ja lisainfo saamiseks helistage Priidule: 5040381.

Lõpetuseks, üks Kreekas wwoofinud ja väga positiivse kogemusepagasiga tagasi tulnud eestlane ütles, et igaüks peaks elus üks kord ära wwoofima! Ka WWOOF Eesti liikmed jagavad seda arvamust ning julgustavad kõiki võtma üks nädalavahetus, nädal, kuu või paar, üksi, kaaslase või lastega ning sõitma mõnda Eesti talusse ja tutvuma sealsete toredate inimeste, keskkonnahoidlike eluviiside ja mahepõllumajandusega.

 *WWOOF Eesti sai alguse 2007. aasta kevadel, mil ühel loodus- ja mahehuvilisel sõpruskonnal tuli idee WWOOF „maale tuua“. Oldi kuulnud, et selline liikumine juba 80 riigis kenasti toimib ning otsustati luua MTÜ, et neid eesmärke ja põhimõtteid ka Eestis rakendada. Esmalt suheldi WWOOF rahvusvaheliste koordinaatoritega ja saadi luba organisatsiooni algatamiseks Eestis. Teiseks saadi kokku Saaremaa mahetalunikega, kellelt tuli tugi ja kinnitus sellele, et wwoofimine võib tõepoolest ka Eestis edukaks muutuda. Tänaseks on WWOOF Eesti talude nimekirjas 23 erinevates Eestimaa nurkades tegelevat mahetalu ja nn ökokommuuni. Vabatahtlikke on WWOOF Eesti kodulehel (www.wwoof.ee) registreerunud ca 500, kellest vaid osa on reaalselt taludesse jõudnud. Paljud on puhtalt huvi pärast registreerinud, et näha vastuvõtvate talude nimekirja ja kirjeldusi. Loe täpsemalt wwoofimise põhimõtete kohta WWOOF Eesti kodulehelt: www.wwoof.ee. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta