Töötukassa pakub vabatahtlikuna tegutsevatele töötutele nii sõidutoetust kui ka käesoleva aasta algusest stipendiumivõimalust, rõhutades ühtlasi, et vabatahtlikkus on hea vahend mitteformaalse hariduse omandamiseks ja karjääri planeerimiseks.
- Vabatahtlik tegevus
- Grete Kõrgesaar
- 16. märts 2011
Nii stipendiumi kui ka sõdukulusid katva toetuse saamise eelduseks on vabatahtlikku tööd pakkuva organisatsiooni ja Töötukassa vaheline koostöölepe. Stipendium arvutatakse vabatahtlikku tööd pakkuva organisatsiooni esitatud andmete alusel iga teenusel osaletud päeva eest ning selle päevamäär on on 3,84 eurot.
Sõidutoetuse arvutamisel võetakse aluseks lühim vahemaa vabatahtliku kodust organisatsiooni või tegevuspaiga juurde ning kulude hüvitamise standardiseeritud ühikuhinnaks on sealjuures 0,10 eurot kilomeetri kohta.
Parem ettekujutus rollist kogukonnas
Töötukassa teenusejuhi Arne Akki sõnul on vabatahtliku tegevuse arendamine tänapäeval üha rohkem leviv nähtus, mille kasulikkust on raske kahtluse alla seada. Seepärast tuleb selle ala arendamisega aktiivselt ka tegeleda.
„Loodame, et meie kliendid, kes pole seni vabatahtliku tööga kokku puutunud, saavad väärtusliku kogemuse edasiseks tööeluks ja miks mitte ka töö leidmisel olulisi kontakte ja parema ettekujutuse vabatahtliku töö mõttest ja rollist kogukonnas,“ ütles Akk vabatahtliku tegevuse edendamise eesmärkide kohta.
Akki sõnul on vabatahtlikku tegevust esmapilgul ehk raske seostada tööturule jõudmisega, kuid tegelikkuses on mittetulundusühingutel selles vallas täita oluline roll. Nimelt saavad ühendused pakkuda vabatahtlikele koolitusi ning rakendada neid vastavalt igaühe teadmistele ja oskustele.
Takistab sotsiaalset isolatsiooni
Alahinnata ei saa ka praktilist isiklikku kasu igale töötule, kes otsustab aktiivselt heast tahtest tegutsema asuda. „Osalemine vabatahtlikus tegevuses aitab töötutel taastada töörutiini, suurendada osalejate sotsiaalseid oskusi ning takistab nende sotsiaalset isolatsiooni,“ kinnitas Akk.
Ühtlasi saavad töötud tema sõnul vabatahtlikena väärtuslikke kogemusi ja teadmisi, mis võivad kasuks tulla tulevases palgatöös või ettevõtjana alustades.
Vabatahtlikku töö pakkujad on Akki andmetel näinud ka võimalusi mõne vabatahtliku tööle palkamiseks, kuid seni pole kellelgi sel moel veel tasustatud töökohta leida õnnestunud.
Kuuluvustunne on oluline
Vabatahtliku tegevuse kasulikkuse ja meeldivuse toob välja ka Tartus Lille majas abiks käiv Maila Kõlus. Naine on hetkel töötu, kuid leiab parajal määral meeldivat tegevust just töötukassa toel Lille Majas vabatahtlikuna toimetades.
„Tahtsin ennast proovile panna ning otsisin uusi väljakutseid,“ põhjendas Kõlus oma aktiivset pealehakkamist ning kiitis ühtlasi vabatahtliku töö ja organisatsioonipoolse korralduse paindlikkust. „Saan ise teha omale töögraafiku ning kuna minu ülesanded on mitmekülgsed, ei tunne ma ka igavust,“ ütles ta.
Niisamuti kui Akk, tõi ka Kõlus vabatahtlikuks olemise plusspooltena välja eelkõige enesearendamise võimalused. „Olles vabatahtlik, olen saanud hulgaliselt uusi kogemusi ja elamusi,“ ütles ta, „Samal ajal avastan ka endas uusi külgi ning täiendan olemasolevaid.“
Oluline on aga tunda, et töötut vajatakse ning et ta kuulub kuhugi. „Vaatamata sellele, et olen töötu, on mul hea meel, et saan kellelegi kasulik olla,“ kinnitas Kõlus.
Koostöö 30 organisatsiooniga
Töötukassa teenusejuhi Arne Akki sõnul võtavad tänaseks aktiivsemad Eesti organisatsioonid ise ühendust ning avaldavad soovi vabatahtlikele tegevust pakkuda. Käesoleval aastal on koostööleppeid sõlmitud 30 organisatsiooniga, kelle juures tegeleb ligi 50 töötust vabatahtlikku.
„Organisatsioonid, kes meie kaudu vabatahtlikke vastu võtavad, on väga erinevad,“ ütles Akk, „Meie koostööpartnerite hulgas on palju noortekeskusi, aga ka näiteks kogudusi, raamatukogusid, loomade varjupaiku, omavalitsusi, kes soovivad kogukonna heaks vabatahtlikku tööd korraldada ja nii edasi.“
Sealjuures saab vabatahtlik ise valida, millisesse organisatsiooni ta minna soovib ning mis laadi tööd talle teha meeldiks. Võimalik on asuda tööle nii organisatsiooni juurde, kellega töötukassal on juba kokkulepe olemas, aga ka anda teada endale huvipakkuvast muust ühendusest.
„Töötukassa töötaja võtab sellisel juhul organisatsiooniga ühendust, selgitab välja, kas sinna vajatakse vabatahtlikke ning kas pakutava töö iseloom ja vorm on kooskõlas vabatahtliku töö põhimõtetega, ja võimalusel sõlmib koostööleppe,“ kirjeldas Akk.
Kindel ei saa alati olla
Üks organisatsioonidest, kellega koostööd tehakse on Eesti Toidupank, kus tegutseb hetkel kolm töötust vabatahtlikku. Toidupanga logistika- ja laojuhi Piret Froschi sõnul on aga tahtjaid rohkem, kuid kõiki soovijaid pole organisatsioonil võimalik vastu võtta.
Senist kogemust ja koostööd töötukassaga peab Frosch heaks, kuid nentis, et vahel on raske töö erinevaid inimesi koos tööle panna. Kuna Toidupank on üles ehitatud vabatahtlikkusele tegutseb seal lisaks veel teisigi vabatahtlikke. Töötukassa kaudu leitud inimesed on seega eelkõige lisatööjõuks.
Vabatahtlikke kaasamisel näeb Frosch aga ka miinuspoolt. „Kuna puudub lepinguline suhe, siis täna ta lubab, et homme tuleb, aga tegelikult ei tule,“ ütles ta ning lisas, et vabatahtlike peale ei saa alati väga kindel olla.
Töötuid ei sunnita tasuta tööle
Töötukassa hinnangul on üldine tagasiside olnud positiivne ning koostöö organisatsioonidega sujub hästi. Probleeme ning valestimõistmisi esineb siiski.
Arne Akki sõnul heidetakse enim ette, et töötuid sunnitakse tasuta tööd tegema. „See ei vasta tõele, töötul on võimalus valida, kas ta soovib osaleda vabatahtlikuna organisatsiooni tegevuses ja seeläbi panustada organisatsiooni ja enda arengusse või mitte,“ lükkas ta väite ümber.
Eeskujuks Eestile peab ta näiteks Hollandit, kus vabatahtlik tegevus on olnud pikaajalise töötusega võitlemise üheks viisiks. „Kahetuhandate alguseks osales seal vabatahtlikus tegevuses tuhandeid inimesi, mis oli kuus aastat hiljem, kui tekkis idee ergutada töötuid vabatahtliku tööd tegema ja mitte-formaalsel teel haridust saama,“ ütles Akk.
„Meie oleme selle tee alguses ja meil veel pikka maa minna, kuid algus on tehtud,“ sõnas ta ning lisas, et sealjuures on kindlasti olnud abiks Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta, mille raames toimub suurem teavitamine vabatahtliku tegevuse olemusest ja eesmärgist.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta