Euroopa kalatööstus vaevleb töökohtade vähenemise ja kalavarude kokkukuivamise käes. Nõrk kalandussektor ähvardab omakorda avaldada negatiivset mõju traditsioonilistele kalurite kogukondadele üle terve kontinendi. EL alustas ühise kalanduspoliitika läbivaatamist ning hinnang kalanduse ja akvakultuuri haldamisele on kõike muud kui rõõmustav.

Esimesed ühised kalandussektori eeskirjad pärinevad aastast 1970, kui lepiti kokku, et põhimõtteliselt peaksid ELi kalamehed omama võrdset ligipääsu liikmesriikide vetele. Peale keerukaid läbirääkimisi sündis 1983. aastal ühine kalanduspoliitika (ÜKP) ning  20 aastat hiljem viidi läbi selle põhjalik reform. 2002. aasta reform nägi ette ÜKP "tervisekontrolli" kümne aasta pärast.
 
Parlamendi kalanduskomisjon pidas "tervisekontrolli" ja tulevase ühise kalanduspoliitika reformi teemalise istungi teisipäeval, 10. veebruaril 2009, millest võtsid osa volinik Joe Borg ja liikmesriikide ning kalandustööstuse esindajad.
 
Toimunud istung võtab kokku varajases järgus olevad nõupidamised, mis eelnevad komisjoni poolsele õigusloome ettepanekule. Viimane esitatakse ELi Nõukogule ja Euroopa Parlamendile eesmärgiga rakendada uued reformid aastast 2013.
 
Kala saab otsa
 
Istungil osalenute sõnul toodab Euroopa kalandustööstus üle oma võimete. Briti konservatiivi Struan Stevensoni sõnul oli ühise kalanduspoliitika eesmärk kaitsta kalasid ja kalurite töökohti, kuid läbikukkumine toimus võrdselt mõlemas osas. "16 liigi varud on kokkukukkumise äärel ja tuhanded kalurid on jäänud tööta," märkis ta.

Samuti Ühendkuningriigist pärit Ian Hudghton toetas oma kaasmaalast. "Euroopa saaks väga hästi hakkama ilma ühise kalanduspoliitikata," sõnas roheliste nimekirja kuuluv saadik.
 
Kalandus-ja merendusvolinik Borgi sõnul ei jäeta reformitava ÜKP läbivaatamisel midagi kahe silma vahele. Ta lisas samas, et ÜKP on ELi lepingutesse sisse kirjutatud ja seega ei saa seda kõrvale heita.
 
Rääkides võimalikust Islandi liitumisest ühendusega ütles Borg, et ELi ühispoliitikad ei saa olla aluseks eranditele. Teatavasti on selle saareriigi peamiseks tööstusharuks just kalandus.
 
Kaaspüük peab vähenema
 
Iiri konservatiiv Avril Doyle ja fraktsioonilise kuuluvuseta Suurbritannia saadik Jim Allister nimetasid saagi vette tagasi laskmist skandaaliks ÜKPs. Jaanuaris 2008 kiitis EP heaks Rootsi saadik Carl Schlyteri omaalgatusliku raporti, mille eesmärgiks oli vähendada soovimatut kaaspüüki. Hoolimata roheliste esindaja poolt kirjutatud raportist jätkub Euroopas suuremahuline kaaspüük.
 
Tegemist on ülemaailmse probleemiga ning kaaspüügi mahtu hinnatakse 7-27 miljoni tonnini aastas. See on võrdne veerandikuga kõikidest kaladest ja mereelukatest, mis aastas püütakse. Euroopa kohta käivad täpsed andmed puuduvad, kuid ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hinnangul lastakse Põhjamerre aastas tagasi 500 000 kuni 880 000 tonni kala.

Kalandus Euroopas

• Kala ja veekultuuride tootmine tõuseb maailmas jätkuvalt, aastas 1% võrra
• Euroopa on maailmas tootjate nimekirjas kolmandal kohal, moodustades 4,4% kogutoodangust
• Viimase 20 aasta jooksul on Euroopa kalatööstuse toodang kahanenud ainult vähesel määral
• ELi suurimad tootjad on Hispaania, Taani, Prantsusmaa ja Suurbritannia
• Enim tegutsetakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres, püütakse peamiselt makrelli ja heeringat
• Umbes 190 000 meremeest püüab ELis kala, lisaks tegeleb suur hulk inimesi kala töötlemise, pakkimise, transpordi ja turustamisega

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta