Enamus Läänemerd külastavaid rahvusvahelisi kruiisilaevu lasevad jätkuvalt oma heitvee merre. Maailma Looduse Fondi (WWF) ettepanek laevafirmadele lõpetamaks oma reovee merrelaskmist kohtas enamikes laevafirmades vastuseisu.

Juba eelmisel aastal kontakteerus WWF Läänemerel tegutsevate laevasõidufirmadega, nõudes reovee merreheitmisest vabatahtlikku loobumist. Kuni tänaseni on enamik laevaliine küll vastanud positiivselt, kuid üksnes kolm neist on vabatahtlikule kokkuleppele alla kirjutanud. Ülejäänud 17 firmat on läbi oma katusorganisatsiooni CLIA (Cruise Lines International Association, Rahvusvaheline Kruiisilaevade Assotsiatsioon) keeldunud petitsioonile alla kirjutamast, viidates sadamate reoveekäitlusvõimaluste piiratusele.

„Usume, et on eeskätt Läänemerel opereerivate laevafirmade vastutus, et heitvesi saaks hoolikalt käideldud ega reostaks merd,” ütles Jüri-Ott Salm, Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht. „Kui ühed firmad saavad kokkuleppele alla kirjutada, miks teised siis ei saa?”

Läänemerel sõidab igal aastal 250-300 kruiisilaeva. Nende laevade tekitatud reovesi sisaldab umbes 113 tonni lämmastikku ja 38 tonni fosforit – need on saasteained, mis põhjustavad mere eutrofeerumist. Enamus nendest reovetest heidetakse endiselt otse Läänemerre, peamiselt rahvusvahelistesse vetesse.

Eutrofeerumist peetakse Läänemere peamiseks keskkonnaprobleemiks. See põhjustab merekeskkonnale rannikualadel bioloogilist ja majanduslikku kahju. Seda põhjustab fosfori ja lämmastiku ülekoormus. Eutrofeerumine tekitab mitmeid probleeme, sealhulgas tugevaid ja sagedasi sinivetikate õitsenguid.

„Rahvusvaheline kruiisilaevandus väidab, et üks nende suurimaid probleeme on sadamate reoveevastuvõtuseadmed. Tõepoolest, paljud sadamad vajavad selles suhtes arendamist ja me tegime ka laevafirmadele ettepaneku koostööks, et neid seadmeid nõuda. Kuid sellegipoolest pole reovee Läänemerre laskmisele mingit õigustust,” ütles Dr Anita Mäkinen, WWF Soome mereprogrammi juht. „Kõikides sadamates on mingid laevade heitvete vastuvõtu seadmed. Mõned suured kruiisilaevad käitlevad on heitvett ka otse pardal, ehkki ainult Alaska konventsiooni alusel, mis ei määratle lämmastiku, fosfori ja bakterite sisaldust heitvees. Laevafirmad aga ei paista mõistvat, et Alaska konventsiooni nõuded pole Läänemere jaoks piisavad.”

Tallinna Sadamat külastas aastal 2007 kokku 274 kruiisilaeva. Nende reovett käideldakse koostöös AS-ga Green Marine. Laevade fekaalvett kogus Tallinna Sadam aastal 2007 kokku 7970 m³.

Eesti suurim laevafirma Tallink allkirjastas Eestimaa Looduse Fondi ettepanekul eelmisel aastal vabatahtliku kokkuleppe, kohustudes reovett mitte merre heitma.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta