Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Jõgevamaal esile tõstetud Anne ja Aado Mägisoo perekonda Puurmani vallast Pööra külast. Konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.

 

Anne ja Aado Mägisoo perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele panustamisele küla ja valla ellu. Anne ja Aado on olnud mitmete  ettevõtmiste algatajad ning kaasalööjad koos tütre ja poja ning lastelastega. 

Mägisoo pereta ei toimu ühtegi vastlapäeva, sõbrapäeva, jaanipäeva ega muud sündmust. Abikaasad on 1991. aastal loodud Härjanurme Maarahva Seltsi asutajaliikmed, mõlemad on osalenud ka Jõgeva Taluliidu töös. 2002. aastal aitasid nad korda teha piirkonna inimeste kooskäimise koha kooli pargis – meisterdati pingid ja värviti paviljon.

Aado on ka Vabadussõja ausamba  ümbruse kordategemise üks eestvedajaid. Anne liitus Jõgevamaa Koostöökoja käsitööprojektiga „Handicraft“, tema algatusel on alustatud koolimajas käsitöötoa sisseseadmist ja piirkonna käsitööhuvilised kasutavad seda aktiivselt.

Perekond Mägisoo on alati abivalmis kogukonda aitama: tänu Aadole on potipõllumeeste põllud ikka haritud, tema abikäsi jätkub tehnika hooldamisel ja talvel aitab lumevangis elanikke. Anne ja Aado alustasid talupidamisega 1992. aastal paari lüpsilehmaga, peagi oli kari kasvanud 20 lehmani. 

2008. aastal müüdi lüpsikari tervislikel põhjustel ja alustati lihaveiste kasvatamisega, talu tegeleb ka mahepõllumajandusega. Perekond Mägisoo kodu uksed on avatud kõigile abivajajatele – alati saab sealt head nõu või reaalset abi.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga „Kogukonna pärl“ soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi.

„Eelmisel aastal  kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,“ rääkis Toobal. „Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.“

Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust - vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi „Kogukonna pärl“ raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse.

„Tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut,“ märkis Toobal. Ta lisas, et Kodukandi strateegia lähtub säästliku arengu põhimõtetest ja terviklikust lähenemisest maaühiskonnale ning küladele.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on tegemist tänuväärse algatusega tõsta kõikjal Eestis esile perekondi, kes panustavad vabatahtlikult oma kogukonna hoidmisse ja elukeskkonna edendamisse.

„Hea meel on tõdeda, et kogukonna pärlite tunnustamisest on kujunemas traditsioon. Sellega soovime näidata, et kohaliku elu edendamisel sõltub väga palju hoiakutest ja väärtustest. Tunnustame perekondi, kes kannavad endas väärtusi, mis on tugeva kogukonna tekkimise aluseks: need on koostöö, algatusvõime ja töökus,“ lausus Kiisler. „Mul on väga hea meel, et meil leidub tõesti palju toredaid, aktiivseid ja tunnustamist väärivaid peresid – tõelisi kogukonna pärleid.“

Kokku tunnustatakse tiitliga „Kogukonna pärl“ 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti „Kogukonna pärl“ elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Kandidaate said esitada kõik inimesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobisid nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma.

Millega tegeleb Eesti Külaliikumine Kodukant?

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena 1996. aastal. Järgmisel aastal, 9. oktoobril 1997 asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 mittetulundusühingut.

Liikumisel Kodukant on 21 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti.

Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsiooni toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna.

Kodanikuühiskonna aasta tegijate konkursil nimetas Vabaühenduste liit EMSL mulluse Aasta teo auhinna vääriliseks Liikumise Kodukant korraldatud projekti “Avatud külaväravad”, mis tõi suvel üle 10 000 inimese tutvuma Eesti tegusaimate küladega.

Loe lisaks 2013. aasta konkursil "Kogukonna pärl" tunnustatute kohta!

Loe tasuta trükist "Kogukonna pärlid 2012"

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta