Tööinspektsiooni andmetel toimus tänavu esimesel poolaastal 2029 tööõnnetust, millest 1635 lõppesid kerge ning 385 raske kehavigastusega, õnnetuse tagajärjel suri 9 töötajat. Täpsustamisel on 87 juhtumi asjaolud, nende hulgas 2 surmaga lõppenud õnnetust.

Kõige sagedamini ehk neljandikul juhtudest põhjustas õnnetuse kukkumine, libastumine või komistamine. Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul tundub liikumine ohutu tegevusena ja seetõttu ei pöörata piisavalt tähelepanu liikumisteedele.

“Tuleb jälgida, et ei oleks liikumist takistavaid esemeid või ei ole põrand näiteks pesemisjärgselt libe. Selliste õnnetuste arvu vähendamiseks on oluline, et iga töötaja mõtleks, kas tema poolt liikumisteele jäetud voolik, juhe või mingi muu ese ei põhjusta kellegi libisemist või komistamist,“ lisas Reisberg.

20% tööõnnetuste põhjuseks oli kontrolli kaotamine masinate, transpordiseadmete või käsitööriistade üle.

Tegevusalade lõikes registreeris Tööinspektsioon esimesel poolaastal enim tööõnnetusi töötleva tööstuse harudest metalli- ning puidutööstuses, vastavalt 264 ja 185 õnnetust. Avaliku halduse tegevusalas, kus alates 2011. aastast on kõige rohkem tööõnnetusi registreeritud, toimus esimesel poolaastal 205 tööõnnetust ehk 45 võrra vähem, kui möödunud aasta samal perioodil.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tööõnnetuste arv enim kasvanud metalli- ja puidutööstuses. Õnnetuste arv on vähenenud aga avaliku halduse ja riigikaitsesektoris, haldus- ja abitegevuse sektoris ning põllumajanduses. Teistes sektorites on tööõnnetuste arv jäänud samale tasemele.

Väljaspool Eesti territooriumit toimus Eesti töötajatega I poolaastal 79 tööõnnetust, millest 18 lõppes raske kehavigastusega. Töösurmi väljaspool Eestit ei juhtunud. Tegevusalad, kus tööõnnetusi enim registreeriti, oli endiselt ehitus, transport ning riigikaitse sektor. Enim teatati Eesti töötajatega tööõnnetustest Soomest (33 juhtumit), Rootsist (7) ning Lätist (6) ja Norrast (6).

Sarnased artiklid