Pole väga palju noori, kelle tulevikuunistuseks on teha sõna otseses mõttes karjääri. Tallinna Tehnikaülikooli Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogia esimese kursuse üliõpilane Trinity Jõgisalu aga just selles suunas mõtteid mõlgutabki. Tal on võimalus spetsialiseeruda ka mereuurijaks, kliimateadlaseks või maavarade eksperdiks, aga kõige rohkem tõmbab teda karjääride ja kaevanduste projekteerimine.

Türi linnakesest pärit Trinity teadis ülikooli ja eriala valides, et terve päev kontoris arvuti taga istumine pole tema rida. “Et oleks praktiline, saaks käia välitöödel ja oleks seotud loodusega,” loetleb ta kolm tingimust, mida silmas pidades sai aasta tagasi tulevikuplaane tehtud.

“TalTech käis meil gümnaasiumis oma erialasid tutvustamas ja uus õppekava “Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad” tundus minu soovidele vastavat,” põhjendab Trinity, kelle sõnul pakkusid talle huvi kõik õppekava neli suunda:  geoloogia, mäendus, okeanograafia ning meteoroloogia-klimatoloogia. Nüüd, kus esimene õppeaasta lõpule läheneb, usub ta, et spetsialiseerub mäenduse ja geoloogia suunale. “Mulle meeldib merel ka käia, aga las see jääb puhkusetegevuseks,” arvab Trinity.

Kisub karjääridesse

Kui sageli käib õppimine järjekorras teooria ja alles siis praktika, siis Maa süsteemide esimese kursuse üliõpilastel õnnestus juba sügisel päris palju aega veeta auditooriumist väljaspool, just nii nagu Trinity oligi soovinud. “Mäenduse kursusel tutvusime karjääridega ja käisime laborites. Nägime, kuidas käib tooraine väärindamine ja sorteerimine. Väga põnev oli ekskursioon Narva karjääri, kus toimub põlevkivi pealmaakaevandamine. Oleme käinud Pakri pangal uurimas, millised kihid seal paljanduvad. Oleme puurinud maa sisse auke, võtnud pinnaseproove ja oma leidusid analüüsinud,” loetleb Trinity lisades, et teooria õppimisest on vähe kasu, kui tudengid oma silmaga ei näe, millest loengutes räägitakse. Üha enam vaatab Trinity ümbrust loodusteadlase pilguga. “Kivimid, maastikud - ikka käib mõte läbi pea, et mida mina nende kohta tean, kas ma oskaks midagi määrata. Seda nii siis, kui ise kuskil väljas ringi liigun, aga ka televiisorist loodusteemalisi filme ja saateid vaadates.”

Ehkki Trinityt huvitab geoloogia ja juba enne ülikooli teadis ta näiteks mineraalide kohta rohkem kui keskmine kooliõpilane, siis praegu tundub talle, et mäendus tõmbab veidi enam. Ja välitööde kõrval pole sugugi igav natuke ka arvutiga nokitseda. “Meil oli gümnaasiumis valikaineks graafiline joonestamine, kus töötasime joonestamiseks ja modelleerimiseks mõeldud AutoCAD programmiga. Mulle meeldis see juba siis ja olin väga rõõmus, kui esimese semestri mäenduse tundides selgus - ka geoloogid ja mäeinsenerid teevad palju modelleerimist.

Ma arvan, et selle suuna tahangi võtta, tulevikus võiksin olla näiteks karjääride ja kaevanduste projekteerija.” Võimalik, et oma sõna on siin ka geenidel - tütarlapse isa tööks on samuti projekteerimine.

Trinity teab, et karjääri, ammugi allmaakaevanduse rajamine on pikk protsess, millele eelnevad mõõtmised ja pinnaseuuringud, maavara koguse ja kvaliteedi analüüsid. “Kui koht osutub sobivaks ning kõik kooskõlastused saadud, siis saab juba alustada projekteerimisega. Seejuures tuleb arvestada pindalaga, sügavusega, kaevandamismeetodiga - kas maavara hakatakse võtma plokkide kaupa või õhukeste kihtidena. Ning lisaks tuleb projekteerimisel mõelda ka sellele, mis saab pärast seda, kui karjäär või kaevandus tegevuse lõpetab, kas sinna tuleb uuesti looduslik maastik või luuakse muud väärtust. Vähemarenenud riikides on näha, kuidas tühjad karjäärid jäetakse lihtsalt sinnapaika, loodus ei taastu ja pinnas on ebastabiilne. Eestis õnneks nii pole ja võimalusi on mitmeid.”

Arvamus, mida toetab teadus

Keskkond ja elurikkus on noortele südamelähedased teemad. On ka Trinityle, kes tunnistab, et ühest küljest tekitab maavara väljavõtmine loodusele kindlasti kahju. Kuid ta mõistab ka seda, et me ei tule maapõuest saadavate toormeteta toime.

“Sellepärast ongi vaja arendada keskkonnasäästlikku kaevandamistehnoloogiat ja leida võimalusi ringmajanduseks, ka see on osa geoloogiast ja mäendusest,” selgitab üliõpilane. “Mida paremini me tunneme Maa süsteeme, seda täpsemini oskame prognoosida, millise mõju toob kaasa inimtegevus ja seda paremini suudame planeeti kaitsta. Näiteks kliimamuutused on kindlasti valdkond, mille kohta on pea igal inimesel arvamus ja üldiselt öeldakse need mõtted ka välja, olgu meedias või sotsiaalmeedias või niisama vestlustes. Aga kui palju need inimesed tegelikult teemat tunnevad ja mõistavad? Mina tahan oma arvamuse kujundada loodusteadusi õppides.”

Oma esimese ülikooliaasta lõpu lähenedes on Trinity valikuga rahul ja nõustub nendega, kelle sõnul peaks ülikooliaeg olema elu ilusaim ja põnevaim etapp. Suve lähenedes sõidavad tudengid jälle Eesti eri paikadesse välitöödele ja hiljem saavad ka teistes riikides mõne projekti juures kaasa lüüa. Kui aga maailmakaart lahti lüüa ja Trinitylt küsida, kuhu ta kindlasti erialasest huvist reisida tahaks, langeb valik Islandi peale.

“Meie üks õppejõududest, seismoloog Heidi Soosalu käib üsna tihti Islandil ja ta on sellest väga huvitavalt rääkinud. Kindlasti tahaks ka ise näha sealseid vulkaane, erilist maastikku ja pinnasekihte,” ütleb Maa süsteemide eriala üliõpilane Trinity Jõgisalu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta