Maapõues levivate võngete mõju hindamine on oluline nii elanike turvalisuse tagamisel kui ka näiteks kaitserajatiste kavandamisel. Tallinna Tehnikaülikooli Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogiate ning riistvara arenduse ja programmeerimise õppekavade tudengid tegid koostööd inseneribürooga Steiger. Üheskoos viidi läbi Harku lubjakivikarjääri lõhketööde järgsete võngete leviku analüüs. Eesmärk oli selgitada, kuidas vibratsioonid levivad ja kas võnked jäävad lubatud piiridesse.

Lõhketööd Harku karjääris on tõstatanud küsimusi nende võimalikust mõjust naabruskonnale. Kohalikud elanikud on mures oma elukeskkonna pärast, mistõttu on inseneribüroo ja tudengite ühisprojekt ühiskondlikult väga tähtis ja tundlik teema. Projekti raames mõõdeti seismograafidega vibratsioone Vatsla külas, mis asub karjäärist vaid 600 meetri kaugusel. Andmete analüüs näitas, et maavõngete intensiivsus jäi lubatud piiridesse ning ohtu hoonetele ega elanikele ei tuvastatud. Samas rõhutavad eksperdid, et regulaarne seire on oluline, eriti kui kaevandamine peaks küla piiridele veelgi lähenema jõudma.

„Tulemused annavad kindlust, et ohutusmeetmeid järgides saab karjääri tegevust jätkata. Edasised uuringud oleksid siiski vajalikud, et mõista täpsemalt pinnase ja vibratsioonide vahelist seost,“ lisab projekti juhendanud Steigeri keskkonnaekspert Priit Kallaste.

Tudengite loodud veebikalkulaator aitab analüüsida maavõngete mõju

Ühisprojekt valmis Maa süsteemide ja informaatika tudengite projektõppes. Viimased lõid geoloogide mõõtetulemuste põhjal kalkulaatori, mida saab kasutada maavõngete parameetrite leidmiseks ka tulevikus. Maa süsteemide tudeng Trinity Jõgisalu leiab, et interdistsiplinaarne koostöö aitab kaasa mõlema valdkonna arengule.

“Geoloogilistes uuringutes rakendame lisaks enda teadmistele ka tehnoloogiat, mis aitab avastada ja mõista meie maapõue,” ütleb tudeng. “Arengud tehnoloogiasektoris toovad maateadustesse täpsemad seadmed ja nutikamad süsteemid. See pakub omakorda IT-spetsialistidele võimalust rakendada oma oskusi uues suunas. Geoinfosüsteemide loomine ja täiendamine on oluline osa maateaduste uuringutes ja andmete töötluses,” jätkab Jõgisalu.

Trinity Jõgisalu rõhutab, et lisaks IT-le on Maa teaduste spetsialistidel võimalus teha koostööd ka teiste erialade ekspertidega.

„Maa süsteemid ümbritsevad meid kõiki ning maateaduste spetsialistidel on palju võimalusi teha koostööd teiste erialade esindajatega. Tänu sellele saame kombineerida oma teadmisi teiste valdkondadega ning kujundada endale sobivaim suund,” räägib Jõgisalu.

Maapõue tundmine on oluline ka kaitserajatiste ehitamisel

Arvestades pingestunud julgeolekuolukorda, on Eesti kaitsel lisaks kaitseväele oluline roll ka teadlastel, nende hulgas geoloogidel. Kaitserajatiste planeerimisel ja ehitamisel on oluline tunda piirkonna üldisi geoloogilisi tingimusi, aga ka planeeritava ehitise või rajatise ehitusgeoloogilisi tingimusi. “Näiteks kaevikuliinide ja punkrite planeerimisel tuleb arvestada pinnakatte paksuse, selle koostise ja pinnasevee ning põhjavee sügavusega,” tutvustab keskkonnaekspert Kallaste geoloogide tähtsust oluliste kaitserajatiste planeerimisel.

Eestis on mitu vana karjääri, mis on ideaalsed kaitseväelastele kasutamiseks. Sirgala-suguseid harjutusväljasid kasutatakse mitmetel erinevatel õppustel.

“Kaitserajatiste ehitamisel on mõistlik ära kasutada kohapealset materjali. Vahest isegi rajada karjäär, mis võiks mõnd suuremat ehituskompleksi nö teenindada,” kommenteerib Kallaste võimalusi. “Selleks on aga vaja teada, milline on piirkonna geoloogia. Kui räägime mõne suurema ja kriitilise tähtsusega sõjalise rajatise joogiveega varustamisest, siis on mingist hetkest mõistlikum rajada puurkaev, mis nõuab teadmisi hüdrogeoloogiast,” võtab Kallaste jutu kokku.

Praktiline eriala teeb karjäärivaliku lihtsamaks

Üks parimaid viise oma teadmisi proovile panna ja neid kinnistada, on läbi praktika. Praktika on miski, millest Maa süsteemide tudengitel puudust ei tule.

“Tegemist on väga praktilise erialaga, kus lisaks põhjalikule teooriale on oluline tutvuda eluliste olukordade ja probleemidega, mis ka hilisema karjääri jooksul ees ootavad,” tõdeb Jõgisalu. “Ettevõtetega tutvumine on alati teretulnud ja oluline võimalus, mis aitab teha teadlikumaid otsuseid tulevases karjääris. Samuti sain projektõppe raames näha, kuidas kohtuvad kaks eriala, et uurida reaalset probleemi, mis puudutab kohalikke ja tekitab pingeid nende ja sealse ettevõtte vahel,” jätkab ta.

Geoloogi- ja inseneriharidusega inimesi pole tarvis ainult erasektoris vaid ka avalikus sektoris. “Taristut pole võimalik rajada ilma põhjaliku teabeta aluspinnase ning kohalike geoloogiliste tingimuste kohta,” leiab Kallaste.

“Ühegi maantee, raudtee ega maa-aluse rajatise ehitust ei saa enne lõplikult planeerida, kui pole olemas ehitusgeoloogilist uuringut ega hüdrogeoloogilisi tingimusi antud ala kohta. Seega, iga hoone, tee, kanalisatsioonitoru, elektriliini ja maasoojuspuuraugu planeerimiseks on vaja infot geoloogilise pinnaehituse kohta,” selgitab keskkonnaekspert.

Priit Kallaste sõnul on koostöö erasektori ja ülikooli vahel vajalik, sest see aitab kaasa valdkonna arengule.

“Koostöös lahendatakse probleemipüstitusi, saadakse praktilisi kogemusi, luuakse sidemeid ning kujundatakse tulevast võimalikku töömaastikku,” sõnab Kallaste. “Olen täheldanud, et kui üliõpilane on olnud praktikal või kaasatud mingil moel ettevõtte tegemistesse, kujuneb selle põhjal tulevikus tõenäoliselt koostöö või alaline töötamise võimalus. Taolistes tudengiprojektides osalemine võimaldab ka ettevõttel lahendada konkreetseid  probleemkohti või luua arendustegevust, saades seeläbi teemadele ka nooremat ja värskemat vaatevinklit,” ütleb Kallaste lõpetuseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta