Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Anna Milena Linder pälvis rahvusvaheliselt maateaduste olümpiaadilt kokku 4 medalit. “Varasemalt mul maapõuest kuigi palju teadmisi polnud, kuid olümpiaadiks valmistudes hakkasin nägema maateaduste erialade põnevaid külgi ja praktilist kasu,” kinnitab Anna, kes kaalub valdkonda ka oma tulevase karjäärina.

Anna Milena Linderil on mitmekülgne olümpiaadidel osalemise kogemus ja on näha, et eriline huvi on tütarlapsel just reaal- ja loodusainete vastu. Anna on osalenud pea kõigil valdkonna teadmistevõistlustel - keemia, füüsika, matemaatika, astronoomia, geograafia - ning saanud sageli ka medaliväärilisi tulemusi. TalTechi maateaduste olümpiaad oli midagi uut ja teada sai Anna sellest ikka sealt, kus noorteni info jõuab - sotsiaalmeediast.

“Nägin kutset tulla olümpiaadiks ettevalmistavale maateaduste õppepäevale. Teema tundus põnev ning rääkisin sellest geograafiaõpetaja Katri Mirskiga, kellelt sain teada, et meie koolist on seal ka varem edukalt osaletud. See innustaski proovima olümpiaadi aines, mida kooliprogrammis eraldi ei ole.”

Tõepoolest, maateadust, sealhulgas geoloogiat, gümnaasiumiprogrammis pole. Kuidas siis üldse teadmisteprooviks valmistuda? “Olümpiaadile eelnev õppepäev ongi selleks, et põhitõed selgeks teha ja edasiseks õppimiseks teeots kätte näidata. Meile tutvustati õppepäeval spetsiifilisi teemasid, näiteks kivimeid ja Maa ajalugu geoloogilisel skaalal,” räägib Anna. Kui ta oli aga juba kohalikust võistlusest edasi rahvusvahelisele olümpiaadile pääsenud, tuli enne koos kogu Eesti võistkonnaga osaleda uuringuprojektis, mis samuti andis väärt kogemusi ning taustateadmisi edasiseks olümpiaadiks. Ja loomulikult aitas Annat tubisti see, et teised loodusaineid olid talle südamelähedased. “Nii riiklikul kui riikidevahelisel olümpiaadil tuli oluliselt kasuks varasem kogemus keemia- ja geograafiaolümpiaadidelt, mis olid arendanud arvutusülesannete lahendamise ning andmekaeveoskusi,” kinnitab Anna.

Ülesanded Pakril ja Marsil

Virtuaalsel rahvusvahelisel maateaduste olümpiaadil osales 185 õpilast 34 riigist. Eesti õpilasi oli 7. Võisteldi nii individuaalsetes ülesannetes kui ka meeskondadena. “Individuaalne võistlus koosnes kahest andmekaeveülesandest: ühes tuli külastada interaktiivse virtuaaltuuriga kaevanduspiirkonda, tuvastada seal esinevaid kivimeid ja täita selle põhjal ära piirkonna geoloogiline läbilõige, teise osa moodustas töö andmebaaside ja netilehekülgedega, mille läbivaks teemaks olid vulkaanid,” selgitab Anna, kes suutis andmekaeve ehk Data Mining ülesannete eest saada kõrged punktid, mis tõid talle kuldmedali. Märkimisväärne saavutus, arvestades, et varasematel aastatel on eestlased võitnud pronksi ja hõbeda, Anna Milena avas ka kullaskoori. Samamoodi läks Annal väga hästi meeskondlikel võistlustel. Põhiline ja töömahukaim oli väliuuring, mille rahvusmeeskonnad sooritasid oma koduriigis. Anna ja teised Eesti noored sõitsid Pakri poolsaarele ja uurisid seal graptoliit-argilliidi lagunemisega seonduvaid looduslikke protsesse. “Žürii kiitis Eesti uuringuprojekti selle eest, et olime koostanud haarava esitluse ja kasutanud kõrgtasemelisi mõõteriistu, mis olid meile võimalikud tänu mentoritele Alvar Soesoole ja Sigrid Hadele ning meid välitöödel juhendanud spetsialistidele Siim Nirgile ja Siim Pajusaarele.”

Ülejäänud meeskonnaülesanded viidi läbi internetikeskkondades ja siis moodustati juba rahvusvahelised meeskonnad. “Korraldajad olid loonud olümpiaadi jaoks spetsiaalse Marsimängu äpi. Saime juhtida virtuaalset kosmoselaeva ning rajada asunduse Marsile, punkte saime seejuures tehtud otsuste eest. Näiteks pidime otsustama, millist energiaallikat koloonias kasutada. Teise tiimiga koostasime esitluse süsiniku sidumisest Maal,” kirjeldab Anna ülesandeid, millega olümpiaadil kokku tuli puutuda.

Virtuaalsel olümpiaadil on Anna arvates nii plusse kui ka miinuseid: “Tavapärase teooriatesti ja välitööde asemel toimunud andmekaeveülesanne sobis mulle hästi, sest funktsionaalne lugemine, andmebaaside kiire ja täpne kasutamine ning samuti hea inglise keele oskus on minu tugevad küljed, sain neid võistluse uues formaadis näidata. Samas oli ikka veidi kahju, et me ei saanud osa korraldajamaa külastamisest ja tavapärasest olümpiaadimelust.” Anna lisab, et sõprussuhted tekkisid sellegipoolest ja nii rõõmustas ta iseenda heade tulemuste kõrval ka oma rahvusvaheliste meeskonnakaaslaste üle.

Ettevalmistuseks tule õppepäevale

Järgmine TalTechi maateaduste olümpiaad on juba sel kevadel ja taas saavad parimad võimaluse oma teadmised proovile panna rahvusvahelisel võistlusel. Küsimuse peale, miks võiks gümnaasiumiõpilased end olümpiaadile kirja panna, toob Anna välja mitu head põhjust. “Saab ainulaadse võistluskogemuse, tutvuda mitut reaal- ja loodusainet põimiva perspektiivika valdkonnaga, laiendada oma silmaringi keskkonna-, maavarade ja energeetikateemadel ning tajuda nende laiemat konteksti. Lisaks on muidugi ülimalt põnev jõuda eduka soorituse korral rahvusvahelisele võistlusele. Juba ainult võistlusolukorras olümpiaadi ülesannete läbi lahendamine annab palju juurde.” Ta julgustab neid, kes kahtlevad oma teadmiste tasemes ja soovitab kindlasti osaleda TalTechi geoloogia instituudi maateaduste õppepäeval, tutvuda maateadustealaste kõrgkooliõpikutega ja rahvusvahelisele võistlusele mõeldes lugeda-kuulata samadel teemadel inglisekeelseid materjale. “Nii on täiesti võimalik olümpiaadil korralik tulemus teha.”

Anna Milena Linder tõdeb, et Eesti noorte kokkupuude maateadustega jääb kooliprogrammis üsna põgusaks. “Maateadustest teatakse koolis vähe, ent samas on see ala väga perspektiivikas - seda enam, et valdkonnal on väga palju erinevaid praktilisi kasutusalasid. Ja isegi kui sellest ei saa õpilasele tulevikuks eriala, on laiendab maateaduste tundmine silmaringi ja aitab näiteks valimistel teadlikumalt otsustada,” juhib Anna tähelepanu asjaolule, et poliitikud peavad tegema maapõue ja maavarasid puudutavaid otsuseid. Tal endal on tuleviku üle aega veel mõelda, sest gümnaasiumi lõpukell kõlab Annale järgmisel kevadel. Kuid tundub, et seeme on südamesse külvatud. “Maateaduste olümpiaad on tõesti innustanud mind vaatama ülikoolis selliste suundade poole nagu keskkonnainseneeria, maapõueressursid ja energiatehnoloogia,” tunnistab tütarlaps.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta