Riigikohus tegi detsembri keskpaigas otsuse asjas, kus vaidluse all oli, kas Reidi tee ääres kinnistuid omav ettevõte võis kohtus vaidlustada teele ehitusloa andmise. Kaebuse esitanud ettevõtja leidis, et ehitusluba rikub tema õiguseid, kuna kaasneva müra ja õhusaaste tõttu väheneb kinnistute väärtus ning ettevõte võib loobuda kinnistutele elamute rajamise plaanist.

Haldus- ja ringkonnakohus tagastasid kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu, leides, et juriidilisel isikul pole õigust tervise kaitsele, mida häiringud riivata võiks. Ringkonnakohus leidis, et isik pidi samuti ette nägema, et teed hakatakse ehitama (sellega arvestati juba tema kinnistute detailplaneeringus), seega omandiõiguse riivele tuginedes ehitusluba vaidlustada ei saa.

Riigikohus rõhutas, et varasematest planeeringutest teadlik olemine ei välista ehitusloa vaidlustamise õigust

Riigikohus leidis erinevalt alamate astmete kohtute seisukohast, et kaebuse tagastamiseks ilma seda läbi vaatamata peab kaebeõiguse puudumine olema ilmselge ka juhul, kui kaebaja faktiväited on tõesed. Riigikohus leidis, et tee ehitamisega võib tõepoolest kaasneda kinnistu väärtuse vähenemine (omanik ei pruugi leida kavandatavatele korteritele ostjaid). Isegi kui müra ei ületa normtasemeid, võib see olla vastuolus mõne muu õigusaktiga. Kaebeõigus on varasema kohtupraktika kohaselt ka neil isikutel, kelle õiguseid riivatakse väheintensiivsel viisil. Seega polnud naaberkinnistu omaniku kaebeõiguse puudumine ilmselge.

Mis puudutab seda, et tee-ehitusega oleks pidanud kaebaja juba varem kursis olema, siis leidis Riigikohus, et abstraktne teadmine tulevasest tee-ehitusest ei saa kaebeõigust välistada. Tehnilised üksikasjad tee-ehitusel otsustati ehitusprojektiga ning ehitusloa õiguspärasus sõltub sellest, kas projekt on kooskõlas planeeringuga, kas kaebaja huvidega on piisavalt arvestatud ning kas on rakendatud võimalikke leevendusmeetmeid.

Riigikohtu otsus

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta