Euroopa Liidu riigid jõudsid kaheteistkümnendal tunnil kokkuleppele looduse taastamise määruses, mis näeb ette, et looduse seisund on aastaks 2030. paranenud 20% EL maismaast ja 20% merest. Määrus jõustub 20 päeva pärast EL Teatajas avaldamist ja liikmesriigid peavad hakkama kokku panema omi looduse taastamise kavu.

Luksemburgis kogunenud Euroopa Liidu keskkonnaministrid võtsid eilsel keskkonnanõukogu istungil vastu pikalt oodatud ja põhjalikud arutelud läbinud Euroopa looduse taastamise määruse. Määruse jõustumisel saavad elurikkust ja ökosüsteemide head käekäiku soodustavad toimetamised hoogu juurde üle Euroopa ning Eesti saab jagada oma kogemusi soode, pärandniitude ning jõgede voolusängide taastamisel, kalade kudealade ning rändeteede seisundi parandamisel ning teiste tegevuste juures. 

  • Määruse kohaselt peavad EL-i riigid 2030. aastaks taastama 30 protsenti, 2040. aastaks 60 protsenti ja 2050. aastaks 90 protsenti määruses loetletud kahjustatud elupaikadest.
  • Eesti peaks kohe hakkama tegutsema 40 000 hektaril
  • Põllumeeste jaoks on seadus paindlikum, elurikkuse kriteeriume jääb vähemaks
  • Taastamise kavad ja konkreetsed tegevused selguvad Kliimaministeeriumis sügiseks.

Metsanduses nõutakse rohkem mitmekesisust. Riigil endal jääb otsustada paljutki, näiteks eri metsaliikide maht, Metsade sidusus,  maha jäetava lamapuidu määr ja orgaanilise süsiniku varu

Eriline tähelepanu on määruses pööratud üle - euroopalisse kaitsealade võrgustikku kuuluvate Natura 2000 elupaikade ja liikide seisundi parandamisele. Eesmärgiks on seatud, et täna kehvas seisus olevatest elupaikadest on 2050. aastaks 90% heas seisundis. Praegune olukord Euroopas on murettekitav - keskmiselt on kaitstavatest elupaikadest heas seisundis vaid 15%. Eestis on heas seisundis 56%  kaitsealustest elupaikadest ning käimas on mitmeid tegevusi kehvas seisus alade looduslikkuse parandamiseks. Kliimaminister Kristen Michal tõstis esile, et määrus klapib hästi meie tänaste tegevuste ja tulevaste plaanidega.

„Eesti loodus on hästi hoitud, meie nö stardipunkt on hea. Meil on ka aastatega kogunenud omajagu teadmisi sellest, kuidas kahjustatud alasid taastada ning elurikkust toetada. Loodus aga teatavasti piire ei tunne ja on hea, kui kõik liikmesriigid toimetavad ühiselt hea keskkonnaseisundi nimel,"  tõi Michal välja.  

Lisaks kaitstavatele elupaikadele puudutab algatus aga ka tolmeldajate, metsa- ja põllulindude seisundit ning pöörab muuhulgas tähelepanu vooluveekogude käekäigu parandamisele, metsade looduslikkusele, põllumajandusmaastike mitmekesisusele, turvasmuldade kaitsele ning linnaloodusele.  

„Seaduse tasandil looduse seisundi olulistel näitajate tähelepanelik jälgimine on oluline nii meile kui tulevastele põlvedele. Olgu need siis hästi tolmeldatud õunapuud, viljakad põllud, kalarohked jõed, mõnusalt rohelised linnad või õiterohked niidud – heas seisus loodus on elementaarne osa toimivast elukeskkonnast. Kus aga oleme varasemalt oma tegevusega loodust või elukeskkonda liigselt kahjustanud, tuleb seda parimate olemasolevate teadmiste ja kogemuste najal ka heastada,” sõnas Michal.  

Eesti nagu ka teised liikmesriigid peavad kahe aasta jooksul  koostama looduse taastamise kava, kus määratakse juba detailsed eesmärgid ökosüsteemide kaupa, meetmed ja seire. 

Sarnased artiklid