Hispaania senat võttis septembris vastu õigusakti, millega tunnustab Euroopa suurimat soolase veega laguuni Mar Menor‘i kui õigussubjekti. Otsust võib nimetada Euroopa mõistes revolutsiooniliseks, kuna tegemist on piirkonna esimese ja seni ainsa ökosüsteemiga, mida tunnustatakse õigussubjektina. Näiteid looduse õiguste tunnustamisest leiab mujalt maailmast aga juba rohkelt

Kuigi Mar Menor kuulub Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalade ning Vahemerele oluliste erikaitsealade nimistusse, ei ole looduskaitse regulatsioonid seni suutnud laguuni suure reostuse eest päästa. Mar Menor‘i on juba aastaid ohustanud lekkivad reoveesüsteemid, väetised ja kaevandustegevusest tulenev heitvesi. Veekogu lähedal asub Campo de Cartagena – ulatuslik ja intensiivse kasutusega põllumaa, mille toodangust liigub suurem osa Põhja-Euroopa toidupoodidesse. Põldudel kasutatud nitraadirikkad väetised ja ebaseaduslikest irrigatsioonisüsteemidest tulenev kõrge soolasusega vesi reostasid laguuni, põhjustades vee ekstreemset eutrofeerumist. Vee hapnikusisalduse vähenemise tõttu hävines 2016. aastal 85% veepõhja taimestikust, 2021. aasta suvel suri aga suur osa laguuni kalade populatsioonist, mille tagajärjel keelustas Hispaania valitsus laguuni läheduses väetiste kasutamise. 

Hispaania kohalik omavalitsus Los Alcazares võttis eelnõu Mar Menorile õiguste andmiseks vastu juba 23. juulil 2020. a, tänu enam kui 10 000 inimese toetusele. Mar Menori kaitseks ja õigussubjekti staatuse saamiseks algatati lisaks kampaania, mida toetas üle 640 000 inimese. Tänavu septembris jõudis seadusandlik protsess lõpuni, kui Hispaania senat kinnitas õigusakti, milles sätestatakse laguuni õigus „eksisteerida ökosüsteemina ja looduslikult areneda“ ning tunnustatakse selle õigust kaitsele, säilitamisele ja taastamisele. Mar Menori laguuni ja lähedalasuva Vahemere ranniku (kokku 1600 km2) seaduslikeks esindajateks on kohalike ametnike, elanike ja teadlaste ühendus, kel tuleb teha ettepanekuid laguuni kaitseks vajalike meetmete osas. Teaduskomitee seirab laguuni ökosüsteemi seisukorda ning nõustab ökosüsteemi mitmekesisuse taastamisega seoses. Igal era- ja juriidilisel isikul on võimalik laguuni õiguste kaitseks kohtusse pöörduda ning põhjendatud juhul saada kõik seonduvad kohtukulud hüvitatud. 

Ehkki Euroopa mõistes on tegemist murrangulise arenguga, on üle maailma selliseid juhtumeid veelgi, nt Uus Meremaal, Ecuadoris, Boliivias, Kolumbias, Indias, USA-s. Arengud on olnud ka riigiülesed – nt loodi 2009. aastal ÜRO juurde Harmony with Nature programm, eesmärgiga arendada jätkusuutlikku ja looduskeskset lähenemist ning anda tõuget looduse õiguste tunnustamisele. Samuti tegi Euroopa Parlament 2020. a oktoobris märgilise avalduse, kui võttis vastu resolutsiooni ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks, milles väljendab muuhulgas veendumust, et põlismetsade ökosüsteeme tuleks tunnustada õigussubjektidena.

Ka Eestis on looduse õiguste teema viimastel aastatel üha enam tähelepanu pälvinud, kuid seni pole ükski idee konkreetse algatusteni jõudnud.  Kas ja kuivõrd on Eestis vajadus taolise seadusandliku sammu järele, pole päris selge, ent sellele, et looduse õiguste tunnustamiseks võiks siin soodne pinnas olla, vihjab viimane keskkonnateadlikkuse uuring (august, 2022), millest nähtub, et Eesti elanikest 88% arvab, et kõikidel liikidel on inimesega võrdne õigus elule. 

Mar Menor’i õigusakt, 3. okt. 2022 (hisp k)

The Guardian’i artikkel, sept. 2022 (ingl k)

ScienceInsider artikkel, sept. 2022 (ingl k)

Ülevaade arengutest looduse õiguste tunnustamisel (ingl k)

Lugu on pärit Keskkonnaõiguse keskuse uudiskirjast.

Sarnased artiklid