Esiteks on siin hiigelsuured pakendid. Vahet ei ole millest me räägime. Värskest lihast, maasikatest, apelsinidest, juurikatest. 500 grammisel helbepakil on vähemalt kaks korda suurem pakk, kui sellel tegelikult vaja oleks.

Piimad pakendatakse kõik kas plastkpudelisse või siis tetrapakki. Tetrapakid veel surud kokku aga nende hiigelsuurte 2 liitriste plastikpudelite peal võid kasvõi salsat tansida..need keelduvad oma ümarat kuju kaotamast. Ehk siis kui piim sealt otsa saab, siis sa juba tead ette, et nüüd on kohe kohe pool prügikasti täitunud ja varsti pead sammud prügikonteineri poole seadma.

Teine probleem, mis siin maa on. Topeltpakendamine. Oh kurat. Mis topelt. Tripelt! Munad pannakse pakki, mis omakorda pannakse pakki ja seejärel veel kilesse. Kui veel piisavalt pakke juba ei olnud! Liha on pakendatud plastikusse ja seejärel veelkord plastikusse. Topelt ju ei kärise! Tomatid pakendatakse siin puidust karbikesse ja siis tõmmatakse kilega üle.

No mille jaoks? Ma korjaks neid parema meelega ise. Täpselt selleid nagu ma parasjagu soovin. Kuna siin on aga suurusehullustus, siis mida rohkem ostad, seda soodsamalt saad. Kui ostad ühe avokaado, siis maksad selle eest tükihinda. No näiteks 1 euro ja 20 senti. Kui ostad aga kolmekaupa, mis on kõigepelt plastikkarpi topitud ja siis võrguga üle tõmmatud ja vahel veel omakorda kilekotti topitud, siis maksad 2.50. Ikka ostad siis rohkem ju. Vahel ma mõtlen, et kas ma maksan nüüd nende puuviljade eest või pakendite eest.

Plastikpudelid. Vee joomine on siin ülioluline. Kuna aga vesi ei maitse siin just kõige paremini(esiteks maitseb see nii nagu jõuaks see vesi sinu kraani naabri Ricardo basseinist ja teiseks ei ole see eriti külm..mis on ka loogiline, sest basseinid on ikka päikese käes, eks ole??), siis juuakse siin peaaegu igal pool pudelivett. Meie ostame küll siiski ainult gaseeritud vett, aga seda läheb meil üks 1.5 liitrine pudel päevas. Kuna siin aga ei osteta pudeleid tagasi, siis lendavad kõik prügikasti.