Värskes Euroopa Keskkonnaagentuuri ülevaates analüüsitakse ringmajanduse mõju ehitussektoris. 2050. aasta perspektiivis võib ringmajandus märgatavalt vähendada materjalikasutust ning Euroopa hoonete süsihappegaasi heitkoguseid. 

  • Kliima
  • 13. juuli 2022
  • Foto: Pixabay

Leitakse, et just hoonete renoveerimine on üks peamisi võimalusi energiatõhususe parandamiseks ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks Euroopa Liidus 2050. aastaks. Hoonete lammutamise asemel tuleks neid pigem parandada- ja uuendada, et pikendada kasutusiga ja sellega vähendada nõudlust uute ehitiste järele. Kuna hoonete ehitamisele kulub väga palju materjale ja energiat, kaasneb selle protsessiga paratamatult ka suurem saasteainete emissioon ja loodusvarade kaevandamine.

Ringmajandusele tuginevad renoveerimispõhimõtted näevad ette hoonetes uute materjalide kasutamise vältimist või sellega viivitamist, aidates seeläbi vähendada materjalides sisalduvate heitkoguste ringlusesse sattumist. Hinnanguliselt 20–25% ELi praeguse hoonefondi olelusringi heitkogustest sisaldub just ehitusmaterjalides. Ambitsioonikad ringrenoveerimise strateegiad võivad ennetada suure hulga CO2 heitkoguste teket.

2020. aastal kiitis valitsus heaks rekonstrueerimise pikaajalise strateegia, mille peamine eesmärk on renoveerida Eestis 2050. aastaks kõik alates 2000. aastast ehitatud hooned. „Eestis rekonstrueeritakse aktiivselt riigi administratiiv- ja  haridusasutuste hooneid. Lisaks saab toetust taotleda elamufondist, et pikendada eluhoonete eluiga ja tõsta energiaefektiivsust neid taastades,“ tõi välja Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist Aleksandr Taraskin.

Ringmajanduse printsiibi kohaselt tuleb materjale ja tooteid kasutada võimalikult kaua ning jäätmed tõhusalt taaskasutusse ja ringlusse võtta. Nende põhimõtete järgimine hoonete renoveerimisel väheneb materjalikulu ja minimeerib heitkoguseid. Seega on selge ühisosa ringmajandusel ja kliimamuutuste leevendamisel. 

Tutvu Euroopa Keskkonnaagentuuri ülevaatega siin.