Eesti esitas oma kandidatuuri hankesse, millega otsitakse uut asukohamaad Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse harukontorile Euroopa Liidus. Harukontori peamiseks ülesandeks saab olema Maa seire programmi Copernicus tegevuste elluviimine.

Euroopa Ilmekeskus on sõltumatu valitsuste-vaheline organisatsioon, mis on pühendunud ilma-, kliima- ja keskkonnamuutustega seotud teadustööle ning Maa-süsteemi digitaalsele modelleerimisele. Keskus tagab liikmesriikidele keskmise pikkusega (kuni 10 päeva) numbrilised ilmaprognoosid ning pakub kõrgtasemel andmekeskuse teenuseid. Euroopa Liidu Copernicuse programmi raames on keskuse ülesandeks tagada kahe põhiteenuse - atmosfääri seire ja kliimamuutused - elluviimine. Lisaks panustatakse ka hädaolukordade juhtimise ja merekeskkonna seire teenustesse.

Copernicus on ambitsioonikas programm, mille eesmärk on muundada nii satelliitidelt kui maapealsetest mõõtmispunktidest kogutud andmemassiivid lisaväärtusega teabeks, et jälgida ning prognoosida Maa keskkonnas toimuvaid muutusi. Programm käivitati algselt Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kasvava majanduskasvu strateegia raames, praegu on see üheks komponendiks Euroopa kosmosestrateegias. Copernicus toetab erinevate Euroopa Liidu poliitikate eesmärkide täitmist. Uuel perioodil (2021-2027) on erilise tähelepanu all Rohelepe ja inimtekkelise CO2 koguse hindamise missioon, mis on abiks Pariisi kokkuleppe kohustuste täitmise kontrollimisel.

Lisaks Copernicusele on Euroopa Keskus seotud ka paljude muude EL rahastatavate tegevustega, puudutagu need siis kliimamuutuste jälgimist, ohtlike ilmastikunähtuste eest hoiatamist, keskkonnaseisundi hindamist või suurandmete ja tehisintellekti rakendamist. Näiteks Digitaalse Euroopa ja Euroopa Horisont rahastamisel hakatakse välja töötama Maa-süsteemi „digitaalset kaksikut“, mis seob vaatlusandmed mudelarvutustega, et töötada välja otsustusprotsessides kasutatavaid stsenaariume võimalike muutuste osas tulevikus. Kõik need Euroopa rahastusega seotud tegevused koondataksegi uude harukontorisse.

Eestis keskkonnaseirega tegeleva Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala lisas, et ilmakeskuse asukohamaaks kandideerimine on kahtlemata ambitsioonikas plaan ja ka pelgalt kandideerides on võita rohkem kui kõrvaltvaataja rollis olla. Lisaks sellele, et keskusest saaks oma valdkonna tippkeskus, suurendame Eesti kui atraktiivse tööandja kuvandit, pakkudes kõrge kvalifikatsiooni- ja palgatasemega töökohti“, kommenteeris  Keskkonnaagentuuri direktor ning  märkis lisaks, et keskuse Eestisse toomine aitaks elavdada ka kriisist räsitud turismi-, majutus- ja konverentsiteenuseid.

Lisaks Eestile kandideerivad asukohamaaks Austria, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Portugal, Hispaania ning Suurbritannia. Riikide kandidatuuride hindamisel võetakse arvesse muuhulgas sealset teadusalast- ning sotsiaalset keskkonda, plaanitava hoone jätkusuutlikkust ning riigi head ühenduvust teiste riikidega. Eestis hakkaksid ruumid plaanide kohaselt asuma Tallinnas, Lennusadama ning eu-LISA agentuuri vahetus naabruses. Euroopa Keskuse peakorter asub Suurbritannias ning uus arvutuskeskus avatakse 2021. aastal Itaalias, EL rahastatavaid teenuseid pakkuv harukontor Eestis joonistaks kaardile Euroopat läbiva kolmnurga, mida võiks mitmeti sümboolseks pidada.

Eesti poolse pakkumise koostamist koordineeris Keskkonnaagentuur ning koostöös EASiga on valminud ka rahvusvaheliselt kuvatav veebileht meie eeliste tutvustamiseks www.ecmwf.ee

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta