Kord kuus saab peredele mõeldud üritustesarjal „Perehommik Annikaga“ arendada lapse maailmapilti ja arengut vanavanematelt päritud traditsioonide ja kommete kaudu. Saabuval pühapäeval avab perehommikul pärimuslaeka Emajõe Saatkonnas trubaduur-fantasist Silver Sepp. Mida Silver Sepp soovitab lisaks mängule ja traditsioonidele silmas pidada lastega tegeledes, seda kolme lapse isa ja tuntud pärimusmuusik räägibki.

Päris elu ei tohi karta

„Laste arengus saabub aeg, mida nimetan tinglikult ürginimese perioodiks. See on faas, kus poistel meeldib oma jõudu ja vaimu proovile panna, ümbritsevaga vägitükke teha. Aga ka tüdrukutel samamoodi. See on see aeg, kui veel ei ole ära õpitud, et sipelgaid ja mardikaid pole ilus laiaks astuda.

Olen aru saanud, kui oluline on selles elufaasis lastele just maailma metsikumat ja elulisemat poolt näidata, elu maist möllu. Näiteks saime suveks õue peale angoora küüliku, kellele tulid niiskete ja palavate ilmadega kõhu alla ussikesed ning see oli elu ja surma küsimus, et tema eest hoolt kanda ja suur osa sellest jätsime laste kanda. Lastel on siiani uhke tunne, et nad suutsid küüliku päästa”, alustas pereürituse „Perehommik Annikaga“ külaline Silver Sepp.

Salategevused loovad lähedust

Tänapäeva kirevas maailmas on nii lastel kui lapsevanematel palju valikuid ja kiire elutempo. Uue põlvkonna jaoks on traditsioonide loomine raskendatud. Vaatamata sellele ei tohi alahinnata ühiste ettevõtmiste mõju läheduse ja usalduse kujunemisele lapse ning lapsevanema vahel. „Kalendris on mitmeid tähtpäevi, mida tähistada ja perekonna keskel pidada, aga on äge, kui isal ja lapsel kujuneb mõni tegevus, tava või paik, mis kuulub ainult nendele kahele. Omavahelised niinimetatud salategevused tähistavad tugevat liitu ja pühendumist. Näiteks käia oma lapsepõlvepaikades, kus jutustada kasvõi koolis tehtud pahandustest,“ jagas Emma, Hannese ja Luike isa Silver oma kogemusi.

Täiskasvanu eeskuju sütitab last

„Lapse tegutsemisindu sütitab lapsevanema vaimne ja emotsionaalne kohalolu. Kui mul endal tuleb krutski sisse, siis see nakatab ka last, temas süttib säde, tekib mängurõõm,“ kinnitab Sepp täiskasvanu eeskuju ja pühendumise olulisust. „Ja lapse tegutsemislust ei sõltu mänguasjade hulgast, oluline on lapsevanema energia, loovus ja värvikas maailm, mille ta suudab lapsele luua. Piisab kasvõi kasehalust, aga kui kujundada selle ümber põnev lugu, mõelda välja haaravad tegelased, siis võib tulemuseks olla üks lõbus möll,“ julgustab pärimusmuusik täiskasvanuid kasutama oma loovust ja lapsemeelsust.

Samuti jagab Sepp ehk mõnele vanemale ootamatut mõtet: „Olen tajunud lastes teatud puhastumist, nende loovuse tärkamist, kui näiteks aeg-ajalt koristada mängutuba tavapärastest mänguasjadest puhtaks. Tean omast käest, et lapsevanemana võib tunduda selline käitumine südametu, aga kui anda lapsele uue olukorraga harjumiseks aega ning pakkuda rutiiniks saanud tegevustele teistsuguseid võimalusi, siis annab taoline toimimisviis väga hea hoo lapse loovuse ja fantaasia kasvule.“

Sarnased artiklid