Suurel rukkiemapäeval toimus Raikkülas Raplamaal ristisõitjate ja ordurüütlite rüüsteretke ohvrite mälestamine. Meenutati ka vähemalt 800-aastast Eesti esinduskogu. Mälestuspäev toimus Raikküla Paka mäel, kus pärimuse järgi kogunesid Eesti vanemad igal aastal kärajateks. Eestlaste-vastase ristisõja ohvreid mälestati taasiseseisvunud Eestis esmakordselt.

Mälestamisel osales 80 inimese ümber. Esindatud olid kõik mandri-Maavalla osakojad, Rapla maleva kaitseliitlased, Naiskodukaitse, noorkotkad ja kodutütred. Lisaks oli Paka mäel Rapla maavanem Tõnis Blank ning hulk kohalikke elanikke ja kaasatundjaid üle Eesti.

Mälestuspäev algas kell 10 hommikul, mil mõõgamehed piirasid mälestamispaiga ja mälestajad. Piirajate hulgas oli ka Härjapea koja vanem Olev Kull, piiramist juhatas Alvar Vodi Emujärve kojast. Seejärel kallati maausu kombe kohaselt kahja õlle ja piimaga, mälestamaks rüüsteretke ohvreid ja kindlustamaks, et vaenlased ja rüüstajad end meie maast eemale hoiaksid.

Lühikese sõnavõtuga esinenud Riigikogu esimees Eiki Nestor kõneles vabadusest ja esindusdemokraatiast. „Ühe rahva soov olla vaba ja ajada ise oma asja, võidab alati,“ ütles ta. „Kui islandlased loevad oma parlamendi alguseks üle tuhande aasta tagasi Thingi väljadel kogunenud pealike kogu Althingi, võime meiegi öelda, et Eesti parlamentarism on vähemalt 800 aastat vana,“ lisas Nestor.

Lauri Õunapuu luges ette Maavalla Koja avalduse: „Läti Henrik on Liivimaa kroonikas kirjutanud: „Õndsa neitsi taevaminemise päeval aga tungisid nad Harju maakonda, mis on keset Eestit, kus ka kõik ümbruses asuvad rahvad tavatsesid iga aasta Raikkülas kokku tulla nõu pidama. Kui me sinna jõudsime, jaotasime oma sõjaväe nii kõiki teid ja külasid kui ka selle maa kihelkondi pidi laiali, pannes põlema ja laastates kõik, tappes, mis iganes meessugu, võttes naised ja lapsed kinni, ajades palju kariloomi ja ka nende hobuseid ära. [- - -] Ja riialased pöördusid rõõmuga Liivimaale tagasi, jaotades armastuses kõik, mis nad olid toonud.“

Möödunud aastal tähistati laialdaselt Maarjamaa 800. aastapäeva, unustades täiesti meie 800 aastat tagasi tapetud esivanemad. Kahtlane, kas puusepaemand Mariam oli nii õel naine, et talle meeldinuks see, kuidas tema nimel tapetakse, vägistatakse ja röövitakse.

Meie peame mälestama neid, kellega siinkandis täna ja paaril järgneval päeval 800 aastat tagasi nii tehti. Need olid meie esivanemad, meie oleme liha nende lihast ja veri nende verest.

Leinates neid oleme tänulikud selle eest, et saame teada Raikküla kärajaist.  Me pole tänu võlgu Henrikule, kes oli üks vaenlasi, vaid juhusele, et ta nimetas seda. Tänumeel olgu otsani esivanemate päralt, kes on meid aidanud püsida rahvana ja samas tundkem kohustust edasi püsida ning kestma jääda.

Ärgu kustugu meis kaitsetahe, tahe kaitsta oma kodu ning meie lapsi, nagu neis eestlaste maleva meestes, kes rüüstajad neljandal päeval Harjumaalt välja ning lõpuks tagasi Riiga ajasid.“

Kombetalitust saatis teemakohaste regilaulude ühislaulmine, eest ütlesid Edakai Simmerman, Eha Jakobson ja Lauri Õunapuu, torupilli mängisid Celia Roose, Kairi Leivo ja Lauri Õunapuu.

Pärast lõunat kõnelesid Kalle Eller Emujärve kojast ja Andres Heinapuu Härjapea kojast teemal „Mis oli ja mis ei olnud 800 aastat tagasi“. Eller vaidles vastu neile, kes püüavad Raikküla kärajate tähtsust pisendada.

Henrikult saame teada, et Harjumaa, kuhu rüüstama mindi, oli tuntud selle poolest, et seal, täpsemalt Raikkülas peeti kärajaid, mis olid tõenäoselt kas kogu Maavalla või selle põhjaosa vanemate kokkutulekud, seega Maavalla esinduskogu. (Kõne täisteksti vt manusest). Heinapuu rõhutas, et 800 aasta tagused rüüstajad aeti neljandal päeval Harjumaalt välja ning seetõttu on meil põhjust tähistada ka võitu. Ta määratles vähemalt selle rüüsteretke, ent võib-olla ka kogu ristisõja genotsiidikuriteoks, analoogseks armeenlaste genotsiidiga Türgis.

Lõpuks kuulutati välja Maavalla Koja kihelkonnanimed. Maavalla koda ei taha kasutada neid 19.  sajandil kehtinud kihelkonnanimesid, mis on tuletatud kirikukoguduste kaitsepühakute nimedest. Ebamugav oleks rääkida näiteks Tartu-Maarja kihelkonna hiitest, millel ju vastava kirikuga mingit pistmist polnud, mida kirikumehed lausa hävitada püüdsid.

Seepärast on Maavalla Koja hiite toimkond ja kihelkonnanimede töörühm rohkem kui 20 aasta jooksul püüdnud välja selgitada või ära arvata kihelkondade varasemaid nimesid. Tänavu saadi selle tööga valmis ning esinduskogu kehtestas kihelkonnanimede nimekirja Maavalla Kojas kasutamiseks.

Mälestuspäeva korraldas Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda vabatahtlike annetuste toel. Raikküla sündmuste tarvis kogunes kokku ligi 600 eurot. Täname kõiki lahkeid annetajaid.

Maavalla Koda korraldab Raikküla kärajate 800. aastapäeva sarjas veel 20. augustil Maavalla Ürgturu Raikküla mõisahäärberi taga, vihmase ilma korral mõisa viljakuivatis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta