Pühapäeval 11. oktoobril oodatakse hiiesõpru lähemalt ja kaugemalt Kunda Hiiemäe päevale, kus toimub palvus, tutvutakse hiiega, istutatakse tõrusid, kuulatakse loenguid, avatakse looduslike pühapaikade fotonäitus ja esitatakse rahvamuusikat.
- Bioneeri uudised
- Maavalla koda
- 2. oktoober 2009
Hiiemäe päeva korraldavad Kunda Linnavalitsus, Tartu Ülikool, Muinsuskaitseamet ja Maavalla koda. Sündmusega soovivad korraldajad kaasa aidata sajandite jooksul räsida saanud pühapaiga loodusliku ilme taastumisele, vaimse pärandi tugevnemisele ja elukeskkonna paranemisele.
Päev algab palvusega, kus inimeste tehtud kurja eest Hiiemäelt vabandust palutakse ning maajumalatelt hiitele ja põlisrahvastele tuge nõutatakse. Palvusel osalejatel palutakse end esivanemate kombel eelmisel päeval saunas või mujal puhtaks pesta ja hiiemäele puhtad heledad rõivad selga panna.
Palvuse järel pakutakse putru, tutvustatakse hiiemäge ja poetatakse hiiemetsa taastamiseks mulda tõrusid. Sellega seoses paluvad koraldajad Kundasse tulijail kodukohast tammetõrud kaasa võtta. Kui tõrud korjatakse pühapaigast, on kohane sel puhul vastutasuks puule and jätta. Anniks sobivad looduslikust kiust lõngad ja paelad, mis seotakse lõdvalt oksa või tüve külge.
Hiiemäe päeva teine osa toimub Kunda Tsemendimuuseumis. Ahto Kaasik ja Marge Konsa Tartu Ülikoolist kõnelevad Eesti ja Kunda-kandi pühapaikadest ja nendega seotud tavadest ning Kunda Hiiemäe kivikalmetest. Esinevad Kunda muusikakooli õpilased, lõõtspilli mängib Meelis Ots.
Avatav näitus “Maavalla hiied” on väike teejuht oma sügavamate juurte juurde. Välja pandud fotod ja allkirjad tutvustavad hiisi ja teisi ajaloolisi looduslikke pühapaiku, nendega seotud pärimust, tavasid ja pühapaikade hoidmisega seotud muresid.
Näitus on Kunda Tsemendimuuseumis avatud 11.10. – 24.10. E – R kl 11.00 – 16.00, L 10.00 – 15.00.
Kunda Hiiemägi on üks Virumaa võimsamatest pühapaikadest. Enam kui kilomeetripikkusel kõrgendikul asuvaid kivikalmeid hakati rajama juba vähemalt 2500 aastat tagasi. Surnute põletamist ja matmist hiiemäele mäletab ka rahvapärimus. Hiiemäel on toimunud maausulised palvused ja seal on end ravimas käidud.
Ilmselt 18. või 19. sajandil hävitas Kunda mõis hiiemetsa ja hakkas pühapaika põllumajanduslikult kasutama. Nõukogude ajal hävis viiendik Hiiemäest kruusa kaevandamisel. Praegu on pühapaiga looduslik taimekooslus taastumas.
Päev algab palvusega, kus inimeste tehtud kurja eest Hiiemäelt vabandust palutakse ning maajumalatelt hiitele ja põlisrahvastele tuge nõutatakse. Palvusel osalejatel palutakse end esivanemate kombel eelmisel päeval saunas või mujal puhtaks pesta ja hiiemäele puhtad heledad rõivad selga panna.
Palvuse järel pakutakse putru, tutvustatakse hiiemäge ja poetatakse hiiemetsa taastamiseks mulda tõrusid. Sellega seoses paluvad koraldajad Kundasse tulijail kodukohast tammetõrud kaasa võtta. Kui tõrud korjatakse pühapaigast, on kohane sel puhul vastutasuks puule and jätta. Anniks sobivad looduslikust kiust lõngad ja paelad, mis seotakse lõdvalt oksa või tüve külge.
Hiiemäe päeva teine osa toimub Kunda Tsemendimuuseumis. Ahto Kaasik ja Marge Konsa Tartu Ülikoolist kõnelevad Eesti ja Kunda-kandi pühapaikadest ja nendega seotud tavadest ning Kunda Hiiemäe kivikalmetest. Esinevad Kunda muusikakooli õpilased, lõõtspilli mängib Meelis Ots.
Avatav näitus “Maavalla hiied” on väike teejuht oma sügavamate juurte juurde. Välja pandud fotod ja allkirjad tutvustavad hiisi ja teisi ajaloolisi looduslikke pühapaiku, nendega seotud pärimust, tavasid ja pühapaikade hoidmisega seotud muresid.
Näitus on Kunda Tsemendimuuseumis avatud 11.10. – 24.10. E – R kl 11.00 – 16.00, L 10.00 – 15.00.
Kunda Hiiemägi on üks Virumaa võimsamatest pühapaikadest. Enam kui kilomeetripikkusel kõrgendikul asuvaid kivikalmeid hakati rajama juba vähemalt 2500 aastat tagasi. Surnute põletamist ja matmist hiiemäele mäletab ka rahvapärimus. Hiiemäel on toimunud maausulised palvused ja seal on end ravimas käidud.
Ilmselt 18. või 19. sajandil hävitas Kunda mõis hiiemetsa ja hakkas pühapaika põllumajanduslikult kasutama. Nõukogude ajal hävis viiendik Hiiemäest kruusa kaevandamisel. Praegu on pühapaiga looduslik taimekooslus taastumas.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
