Maavalla koda asutas Hiie sõbra aunimetuse, et tunnustada inimesi, kes on põliste hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud. Ettepanekuid aunimetuse andmiseks saab Maavalla kojale esitada kuni 31.oktoobrini.

Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade omamisel, haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida rahvuslikke ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja asise kultuuri- ja looduspärandi säilimisele. Lühidalt: hoides hiisi hoiame oma rahva kõige sügavamaid juuri ja oma maad.

Maavalla koda on uurinud ja kaitsnud hiisi hulk aastaringe ja peab kahetsusega nentima, et hiite sõbrad ja nende eeskujuväärivad teod pühapaikade hoidmisel on jäänud teenimatult varju. Seni on avalikkuse suuremat tähelepanu pälvinud peamiselt hiite kaitsel tekkinud vastasseisud ja pühapaikade kahjustajad. Samas on palju enam neid, kes vaikselt, tagasihoidlikult kuid järjekindlalt esivanemate pühapaiku hoiavad.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte, riigi- või omavalitsusasutus, kelle tahte ja sihikindla tegevuse tõttu on käesoleval või eelmistel aastatel üks või enam looduslikku pühapaika säilinud või selle/nende seisukord paranenud. Tunnustamisvääriline on kahtlemata ka looduslike pühapaikadega seotud vaimse kultuuripärandi (ajalooline kohanimi, kohapärimus, tavad ja väärtushinnangud) hoidmine, uurimine ja tutvustamine.

Ettepanekuid Hiie sõbra aunimetuse andmiseks võivad esitada kõik era- ja juriidilised isikud. Ettepanek peab sisaldama: tunnustatava nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning kindla paiga puhul selle võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31.10.10221 (2008) Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 363 Tartu 51002.

Maavalla koda moodustab hindamiskogu, mis tutvub esitatud juhtumitega ja määrab ühele või mitmele isikule Hiie sõbra aunimetuse. Aunimetuse pälvinuid tunnustatakse avalikul ja pidulikul sündmusel jõulukuu hakul Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.

Ajalooline looduslik pühapaik on kindel paik looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad, puud ja muud looduslikud paigad, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit. Matusekombestikuga seotud ja kõige enam Maavalla lõunaosas leiduvate ristipuude puhul pole nende ajaloolisus määrav.

Teadaolevast ligikaudu 2500 ajaloolisest looduslikust pühapaigast on praegu riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Nendestki on paljud armetus seisukorras, kuna maaomanikud, kasutajad või ka riigi- ja omavalitsusasutused  pole osanud või tahtnud neid kohaselt ja väärikalt hoida. Taunitavas käitumises on aga sageli süüdi vaid teadmatus. On ju paljude inimeste põlised juured katkenud ning koolide õppekavadki on põlisest vaikinud.

Seepärast tulebki märgata, tunnustada ja eeskujuks tuua neid inimesi ja juhtumeid, kellelt ja millest tasub õppida.

Loe lisaks:

Lisateavet: www.maavald.ee

Toimetas: Katrin Lipp, säästva eluviisi portaal www.bioneer.ee
Pilt: Lehtse Ristikivi (Katrin Lipp, erakogu)

Sarnased artiklid