Külmik on vastutav 14% koduse elektrikulu eest. Kuna külmik töötab üldjuhul 24 tundi ööpäevas, on just selle kodumasina energiakulu väga oluline. Bioneer täna uuribki, kuidas valida ja kasutada külmikut nii, et säästa raha ja keskkonda.
Külmikute ajaloost
Kodudesse hakkasid külmkapid jõudma möödunud sajandi teisel kümnendil – General Electric esitles maailma esimest külmikut 1911. aastal. Esialgu olid külmikud väga kallid. Külmik maksis 1916.aastal keskmise ameeriklase aastapalga. Seadmetes kasutati mitmeid mürgiseid kemikaale ning korduvalt esines surmaga lõppenud õnnetusi. 1930ndatel hakati kasutama freooni. Tänu sellele oli kolmanda kümnendi lõpus külmik igas teises USA majapidamises. Hiljem avastati, et freoonid ohustavad Maa atmosfääri ja nad ei olegi nii „ohutud“.
Esimene Euroopa külmkapp töötati 1929. aastal välja Taani päritolu Jørgen Skafte Rasmussenile kuulunud Saksa firmas Zschopauer Motorenwerken J. S. Rasmussen, mis valmistas kaubamärgi DKW all mootorrattaid ja väikeautosid. Kolm aastat hiljem ühines sõidukeid valmistav ettevõte kolme autotootjaga firmaks Auto-Union, mida praegu tuntakse Audina.
1950ndatel tehtud edusammude tulemusel kadus vajadus külmkappi kogunevat jääd regulaarselt sulatada. Eraldi uksega sügavkülmkamber muutus üldlevinuks 1960ndatel, Nõukogude Liidu territooriumil levisid külmikud ja nende uuendused mõnevõrra hiljem.
Külmikute mõju keskkonnale
Külmik mõjutab keskkonda mitmeti. Tema tootmiseks kulub materjale, ta kulutab oma eluea jooksul palju elektrit ja pärast kasutamist tuleb temast võimalikult ohutult „vabaneda“.
2006. aastal kogus EES-Ringlus Eestis kokku elanikelt 20 000 vana külmkappi, kuid 6600 külmkappi jõudsid vastuvõtupunktidesse juba vigastatutena ehk ilma kompressorita või torustikuta. Ühe vana külmkapi torustikes on keskmiselt
Enamasti satuvad külmikud lõhkujate meelevalda, kui vanad masinad uute külmikute saabudes koridori või prügikasti kõrvale „eest ära“ pannakse. Vana külmiku metallosad pakuvad huvi metallivarastele ja nii freoongaas vabastataksegi.
Probleem on selles, et freoon on osoonikihti õhendava toimega. Osoonikiht kaitseb filtrina kahjuliku ultraviolettkiirguse eest (UV-B), mis ohustab nii keskkonda kui ka inimeste tervist.
Lisaks freoongaaside lekkimisele on vigastatud külmkapid ohtlikud ka õli lekete allikatena.
Uuemates külmikutes kasutatakse freoonide asemel uusi aineid. Näiteks Electroluxi külmikutes kasutatakse looduslikku gaasi- isobutaani (R600).
Viimase 20 aasta jooksul on kodutehnika areng olnud muljetavaldav ja külmikute energiatarve on vähenenud 60%.
Kuidas osta külmkappi
Keskmine Eesti pere kulutab elektri- ja soojusenergiale umbes 12 % eelarvest. Lihtsaim võimalus raha säästa on uurida kodumasinat ostes selle energiaklassi ja valida õige külmiku suurus.
Kindlasti tasub eelistada A, A+ või A++ energiaklassi külmkappi, sest neil on enamasti parem isolatsioon. Näiteks A+ energiaklassi külmikud kulutavad 25% vähem energiat kui A-klassi masinad. Euroopa energiaklassi A+ automaatsete sulatustsüklitega külmikud säästavad umbes 210kg CO2 aastas.
Tootjad märgivad enamasti tooteinfosse kodumasinate aastase elektritarbimishulga kilovatt-tundides. Neid näitajaid võrreldes on lihtne välja arvutada aastane rahaline kokkuhoid ja kulu. Ei tasu unustada, et külmikud töötavad ööpäevaringselt. Külmiku elektritarve maksab teist sama palju, kui külmik ise maksis. Valides energiat raiskava külmiku võite säästa 1000 krooni ostuhinnast, aga kaotada tuhandeid kroone elektriarvetega.
Energy Star veebilehelt saab külmikute energiatarvet ka mudelite kaupa otsida. Külmik on piisavalt oluline ost, et seda mitte teha uisapäisa.
Enne külmiku ostmist määrake kindlaks sobiv külmiku maht. Kuni neljaliikmelisele perele peetakse sobivaks 270-liitrise mahutavusega külmikut, suuremale perele soovitatakse 310-liitrist külmkappi. Loomulikult tohib osta ka mahukama külmiku ja kindlasti saab hakkama väiksemaga – kõik sõltub pere vajadustest ja harjumustest. Kitsukesse suvilasse või maakodusse piisab 60- või 120-liitrisest külmikust.
Uue kapi hankimisel valige niisugune, millel on head uksetihendid ja pikk külmapidavus.
Kombikapid on üldjuhul kallimad, aga enamasti on neil kaks kompressorit: jahutuskapil ja sügavkülmal oma. See on hea valik juhuks, kui soovite aeg-ajalt ühe osa kapist välja lülitada (näiteks puhkuse ajaks). Vaid osaliselt töötav külmik säästab tublisti raha. Kahe kompressoriga kapid on enamasti väiksema energiakuluga, kui sama suured ühe kompressoriga kapid.
Uuematel külmikutel on olemas ka poole koguse funktsioon. See tähendab, et kui sügavkülmutatavat toitu on nii vähe, et see mahub sügavkülmiku keskmisse sahtlisse, tuleks sisse lülitada poole koguse funktsioon. Võimalusel tasub seda kindlasti kasutada.
Külmikut ostes tasub vaadata sedagi, kas uste avanemise poolt saab vahetada. Keskkonnasõbralikum on eelistada vahetatava ukse avanemisega külmikut kui osta hiljem kööki renoveerides taas uus külmik.
Külmik ei tohi halvasti lõhnata juba enne kasutusele võtmist. Kui juba poes lööb külmiku ust avades näkku tugev plasti lõhn, siis on kasutatud odavaid materjale. Sellises külmikus jääb plasti lõhn toidule külge ja sageli väljendub ka maitses. Headel külmikutel on sees kasutud nn ABS plasti. Seda on kerge puhastada ja see on lõhnatu.
Külmiku hea isolatsioon ei lase välisõhku kapi sisemusse. Tippmudelid annavad helisignaaliga märku, kui uks on avatuks jäänud. Uste tihendid peaksid olema kergesti hooldatavad ning sinna ei tohiks mustus kergesti kinni jääda.
Külmkapi lisafunktsioonid
Aircooler – külmikus asuv ventilaator tagab pideva õhuringluse.
Dünaamiline külmutus – tagaseinas ringlev külm õhk, mis hoiab külmikus ühtlaselt madalat temperatuuri.
EDC – elektrooniline kliimakontroll, mis reageerib temperatuuri muutustele ja tagab külmikus soovitud temperatuuri.
Holiday – nn puhkuserežiim, mis lubab jätta jääkambri tööle tavarežiimis.
Jenki-tüüpi külmikud - väike sügavkülmutuskast asub kapi ülaosas.
Kombi-tüüpi külmikud – kahe eraldi uksega mudelid, mille sügavkülmutuskast asub kapi alaosas.
No-frost-tehnoloogia - õhutussüsteem juhib sügavkülmkambri siseruumi tekkiva niiskuse väljaspool asuvasse aurustajasse. Teisisõnu: jahekapp ja sügavkülmkamber sulatavad end aeg-ajalt ise üles ning tekkiv sulatusvesi aurustub väljaspool külmikut, sügavkülmkambri all oleval alusel.
Side-by-side külmikud - Ameerika-tüüpi külmikud, millel külmik ja sügavkülmik asetsevad kõrvuti.
Super Cool – sensorite abil püsib külmiku sisetemperatuur ühtlasel tasemel.
Külmikule sobiva asukoha leidmine
Külmikule õige koha leidmisel on põhireegliks leida koht, kus külmiku ja välisõhu temperatuuride vahe oleks võimalikult väike. Selleks paiguta külmik jahedasse ja hästiventileeritud kohta. Kui paigutada külmik sooja ruumi (30-35° C), siis energia tarbimine peaaegu kahekordistub ja see põhjustab 160kg rohkem CO2-heitmeid külmkappide ja 320kg sügavkülmikute kohta aastas. Oluline on, et külmikule ei paistaks päike peale.
Kapp reguleerige jalgade asendiga veidike tahapoole kaldu, et uks sulguks omaenda raskusega ka siis, kui see kogemata praokile jääb.
Veenduge, et külmiku ei ole liiga seina vastu lükatud. Lugege külmiku juhendist palju õhutusruumi teie külmkapp vajab.
Kui plaanite osta integreeritava külmiku, siis tasub teada, et viimased on reeglina mõeldud
Integreeritavat külmikut paigaldades tuleb jälgida, et kapi tagaosas oleks tagatud vähemalt minimaalne tootja poolt ettekirjutatud õhutusava ning ka soklisse jääksid piisavalt suured õhuavad. Muidu suureneb elektriarve märgatavalt ja külmiku eluiga lüheneb tublisti.
Külmiku reguleerimine
Külmiku kasutamise juures saab energiat säästa külmikut soojemaks keerates, aga sellega ei tasu liiga hoogu minna. On mõtlematu elektrisäästu nimel loobuda külmiku toitu säilitavatest omadustest. Kõige otstarbekam on leida mõistlik temperatuur.
Madalama (külmema) temperatuuri juures kapi energiatarbimine kasvab. Kõrgema (soojema) temperatuuri juures toiduainete säilitusaeg lüheneb. Kui seadistada külmik kõige jahedamale, siis võib toit rikneda külmumise tagajärjel ja kulub ka väga palju elektrit.
Jahutuskambri ideaaltemperatuuriks peetakse 2°, kuid ka 4° ei tekita veel riknemisohtu. Soojemas kui
Kappi asetatud tavalise termomeetri näit ei ole eriti usaldusväärne, kuna toiduainete jahtumine on õhu omast aeglasem. Õige tulemuse saamiseks peaks tavalise termomeetri asetama veeklaasi või mõõtma õhusoojuse mõõtmiseks mõeldud tavalise piiritustermomeetriga. Mõõtke kapi temperatuuri uuesti 24 tundi pärast reguleerimist, edaspidi aga vähemalt kord kuus.
Et temperatuur kapi kõikides osades püsiks vajalikul tasemel, ei tohi toiduained olla kappi pandud nii tihedalt, et õhu liikumine nende vahel oleks takistatud. Ka toiduainete väljavõtmine ning kappi panemine peab toimuma võimalikult kiiresti, eriti kui välisruumi temperatuur on kõrge. Kuumad toiduained jahutage enne hoiule panemist kiiresti toatemperatuurile.
Kõige külmem piirkond. Selle leidmine on vajalik teadmaks, kus säilitada kõige kiiremini riknevaid toiduaineid ehk siis toorest liha ja kala. Füüsikaseaduste järgi vajub külm õhk küll allapoole, kuid üheukselises vana tüüpi külmkapis on kõige külmemaks riiuliks enamasti siiski see, mis asub otse jahutuskambrist isoleerimata jääkambri all. Kõige kindlama vastuse saab siiski ise mõõtes.
Külmiku puhastamine
Puhasta/sulata külmikut regulaarselt – mida rohkem külmik jäätub, seda enam kulub elektrit. Sulatage külmutuskamber üles kohe, kui sinna on kogunenud
Uuemad külmikud on automaatse sulatustsükliga ja kuni kaks korda energiasäästlikumad kui nende eelkäijad.
Puhasta ka külmiku ukse tihendit. Veendu, et see sulgub alati.
Kui kappi on tekkinud ebameeldiv või muidu häiriv lõhn, ei aita sageli muu, kui kogu kapi sisu pesemine. See tähendab loomulikult ka kapi plaanivälist sulatamist.
Ärge kunagi peitke lõhnu kemikaalidega. Nii võib tekkida veelgi hullem lõhn. Ainsad külmikusse sobivad lõhnapeletajad on sooda ja söetabletid. Need tuleks panna lahtises karbis kapi keskele. Tavaliselt saab külmikust halva lõhna eemaldada pesemisega.
Kasutage kapi pesemisel ainult täiesti lõhnatut neutraalset nõudepesuvahendit. Lõhna saamiseks lisage pesuvette veidi sidruni mahla. Äärmisel juhul võite plekkide eemaldamiseks võtta appi naturaalse (5%) veini- või õunaäädika, pärast seda aga tuleks pindu korduvalt niiske lapiga üle pesta. Lõpuks kuivatage kapp hoolikalt ja laske veidi aega tuulduda. Kui jätate puhkuse ajaks sulatatud kapi niisama seisma, siis ärge sulgege selle ust. Siis püsib külmiku lõhn normaalne.
Külmiku säästev kasutamine
Vältige kuuma või sooja toidu asetamist külmkappi. Säästad energiat, kui lased toidul kõigepealt jahtuda ja paned selle alles siis külmkappi. Talvel on toitu hea jahutada õues. Pannes külmikusse vaid jahtunud toitu, säästate
Avage külmiku ust nii harva kui võimalik ning hoidke seda avatuna võimalikult lühikest aega. Avage kapp alles siis, kui teil on selge, mida te sealt võtta soovite. Te leiate asjad külmikus kergemini üles, kui kasutate kindlat paigutamise süsteemi.
Külmkapp töötab kõige efektiivsemalt siis, kui ta on umbes 75% ulatuses täidetud. Nimelt hoiavad külmad toiduained kapi temperatuuri palju paremini nõutaval tasemel, kui seda teeb tühi ruum. Sulatage külmutatud toiduained jahutuskapis.
Mida teha vana külmikuga
Helistage kohalikule infotelefonile ja küsige, kuhu te saate oma vana külmiku viia. Tallinnas on selliseks numbriks 1345 (tasuta infotelefon).
Seejärel eemaldage vana külmik vooluvõrgust ja kontrollige, et vanasse külmikusse pole jäänud toiduaineid. Paluge mõni sõber appi külmikut tassima. Tasub jälgida, et vana külmiku torustik ei saaks transportimisel kahjustada. Külmikut transporditakse püstises asendis. Sõidutage külmik lähimasse jäätmejaama või elektrooniliste seadmete vastuvõtupunkti.
Külmikud on ohtlikud jäätmed ja kindlasti ei tohi neid viia metsa alla vedelema. Komplekssete vanade kodumasinate ja –elektroonika vastuvõtt on TASUTA.
Toidu paigutamine külmkappi
Külmikutes on mõtet hoida toiduaineid, mis jahedat vajavad. Kui Teie külmik on parasjagu tühjavõitu, siis on mõtet sinna panna ka näiteks saiad ja leivad. Nii säästate elektrit ja hoiate teraviljatooted kauem pehmetena. Kui teie külmik on liiga täis, siis eemaldage sealt toiduained, mis säilivad ka ilma külmikuta.
Kui teie jahutuskapp suudab garanteerida kõikidel lahtistel riiulitel vajaliku temperatuuri 4°, siis võite asju külmikus paigutada nagu paremaks peate. Kui aga teie külmik jahtub ebaühtlaselt, siis tasub kinni pidada kindlatest reeglitest.
Ukseriiulitel säilitage karastusjooke, maitsekastmeid, suletud konserve ja piima. Kui puudub võimalus hoida mune ideaaltemperatuuril ehk 12° juures, siis kasutage ära ukse küljes olev munarest. Munad asetatakse külmiku restile teravad otsad all.
Alumistes suletud sahtlites või karpides hoidke puu- ja köögivilja.
Köögiviljasektsiooni peal peaks olema teoreetiliselt kõige külmem riiul, mis tuleks reserveerida kala, liha, kanaliha ning keeduvorsti hoidmiseks.
Alt lugedes järgmine riiul sobib kuumtöödeldud toiduainete jääkidele.
Ülemine riiul on sobilik juustu ja toidurasvade hoidmiseks, vaba ruumi võib täita kastmete ning koduste hoidistega.
Kui varute toiduaineid külmikusse, siis paigutage neid nii, et kõige vanemad oleksid eespool, sest siis jõuab kogu toiduvaru õigeaegselt ära tarvitada.
Ärge pange külmikusse avatud konserve või supipotte. Nii võib tekkida liigniiskus, mis omakorda nõuab külmaseadmelt lisatööd ja energiakulu tekkinud jää või härmatise sulatamiseks ning termostaadi poolt ettekirjutatud temperatuuri säilitamiseks.
Tugevalt lõhnavad toiduained on mõtet panna säilituskarpidesse, sest muidu võib nende lõhn ja maitse levida ka teistele toiduainetele. Te ei tahaks ju süüa sinihallitusjuustu- või küüslaugumaitselist kreemikooki.
Allikad: www.arileht.ee, www.eesringlus.ee, www.elux.ee, www.naisteleht.ee, www.roheline.ee, ec.europa.eu
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
