16. septembril on ülemaailmne osoonipäev, millega tähistame sel aastal Viini konventsiooni ja ülemaailmse osoonikihi kaitse 35. aastapäeva. Elu Maal poleks võimalik päikesevalguseta, kuid ilma osoonikihita oleks Päikeselt eralduvat energiat liiga palju. Stratosfääris paiknev osoonikiht kaitseb Maad suurema osa päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse eest.

Kui teadlased 1970ndate aastate lõpus avastasid, et inimkond tekitas selle kaitsekilbina toimiva osoonikihi sisse augu, lõid nad häirekella. Külmutus- ja kliimaseadmetes ning aerosoolide kasutatavate osoonikihti kahandavate gaaside põhjustatud auk ähvardas suurendada nahavähi ja silmakae juhtumeid ning kahjustada taimi, põllukultuure ja ökosüsteeme.

Maailm reageeris otsustavalt: 1985. aastal võtsid maailma valitsused osoonikihi kaitseks vastu Viini konventsiooni ja 1987. aastal selle Montreali protokolli, mille tulemusel on kasutuselt kõrvaldatud 99% kõigist osoonikihti kahandavatest ainete kasutustest. Tänu Montreali protokollile osoonikiht paraneb ja naaseb eeldatavasti 1980. aasta eelsesse seisundisse käesoleva sajandi keskpaigaks. Protokolli toetuseks töötab 2019. aastal jõustunud Kigali muudatus, mille eesmärk on vähendada fluorosüsivesinike (HFC-de), võimsa kliimasoojendamise potentsiaaliga ja keskkonnale kahjulike kasvuhoonegaaside kasutust. Kigali muudatuse on tänaseks ratifitseerinud 101 riiki. Viimaste seas oli Türkmenistan, kes ratifitseeris selle 31. augustil 2020.

Päeva hüüdlause „Osoon elu heaks ” tuletab meile meelde, et osoon ei ole keskse tähtsusega mitte ainult eluks Maal, vaid peame jätkama osoonikihi kaitsmist ka ka tulevaste põlvkondade jaoks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta