Grilli keskkonna- ja tervisesõbralikult

Energeetika
Katrin Jõgisaar, säästva elustiili portaal www.bioneer.ee
16. mai 2008

BBQ ehk barbeque ühendab endas nii grillimist, suitsutamist kui ka aurutamist. Ehe barbeque on tooraine küpsetamine madala kuumusega (mitte üle 100ºC) spetsiaalses ahjus. See on omaette toiduvalmistamisviis, mis nõuab keskmisi kulinaarseid teadmisi, sõprade olemasolu, vahel ka kannatlikku abikaasat, rohkelt aega ja ka raha. Ka grillimine ei ole lihtsalt vorstikeste süte kohal veeretamine, vaid kogemusi ja pühendumist vajav toiduvalmistamisviis ja sotsiaalne tegevus. Kas neid suviseid harrastusi on võimalik läbi viia keskkonnasõbralikult? Seda Bioneer täna uuribki.

Grillimise mõjud keskkonnale ja tervisele

Kui arvestada BBQ ja grillimine kokku, siis suurem osa eestimaalastest harrastab suvisel hooajal aeg-ajalt sellist toidutegemise viisi. Kahjuks ei ole see rahvalik hobi eriti keskkonnasõbralik.

Puusöe (grillsöe) tootmise keskkonnamõjud. Tänapäevane tehnoloogia kasutab Eestis söe tootmiseks lehtpuid, väga sageli halli leppa. Metsade looduslikule mitmekesisusele pole puusöe tootmine senini arvatavasti kuigivõrd mõju avaldanud, sest lehtpuu metsi on meil rohkesti. Suuremaks keskkonna-alaseks probleemiks võib puusöe tootmisel osutuda õhu saastamine. Puusüsi on õhku saastanud juba enne, kui ta üldse grillijani jõuab.
Grillsöe, puidu ja puubriketi põletamine. Igal põletusviisil on oma keskkonnamõju. Kahjuks söe ja puidu põletamine on kõige keskkonnavaenulikum grillimise viis. Siis eraldub kasvuhoonegaase, tahma ja liha sees tekivad kantserogeensed ühendid.
Süütevedelikus sisalduvad lenduvad orgaanilised ühendid (VOC - volatile organic compound). VOC-ühendid satuvad inimorganismi peamiselt hingamisteede kaudu. Põhilised sümptomid, mida VOC-ühendid tekitavad on ärritav toime silmadele ja hingamisteedele. Neid ühendeid leidub lisaks süütevedelikule ka latekstihendites, põrandaliimis, mööblis, põrandavahas, puhastusvahendites, värvides.
Ka elektrigrill ja gaasigrill omavad negatiivseid mõjusid keskkonnale. Gaas on samuti fossiilne kütus. Ka elektrit toodetakse mitmel pool fossiilsete kütuste baasil. Gaasigrill ja elektrigrill põlevad puhtamalt kui tavaline grill.
Liha grillimisel ja suitsetamisel tekivad kantserogeensed ained (näiteks PAH-ühendid). Polüaromaatsed süsivesinikud (PAH) on erineva kantserogeensuse tasemega keskkonda saastavate ainete grupp. PAH-ide allikaks võivad olla tööstus, mootorsõidukite heitgaasid, metsatulekahjud, autokummide põletamine jm. Toit võib PAH-idega saastuda õhu, mulla ja vee kaudu, kuid ka töötlemisprotsessi käigus. Üks levinumaid töötlemisprotsesse, millega võib kaasneda PAH-ide sattumine toitu on suitsutamine. Liha asemel köögiviljade grillimine vähendab vähkitekitajate hulka toidus.

Nipid keskkonna ja tervise säästmiseks

Ostke gaasi- või elektrigrill. Need ei anna küll suitsust maitset, mida söega grillijad ihaldavad, aga elektrigrill ja gaasigrill küpsevad puhtamalt, väiksema vaevaga ja ühtlasemalt. Ei ole olemas keskkonnamõjuta grillimist, aga on olemas väiksema keskkonnamõjuga grillimise viisid.
Ostke leegivaba päikeseenergial töötav grill (inglise keele - solar grill). Päikesegrilli saab kasutada päikseliste ilmadega igal pool. See sobib ka seal, kus tuld teha ei tohi. Päikesegrillide kasutamine ei kuluta sütt, ei reosta õhku. Päikesegrilliga küpsetamine muudab minimaalseks kantserogeensete ühendite tekkimise võimalused grillimisel. See on väärt abiliseks neile, kelle ainsaks grillimiskohaks on korrusmaja rõdu.
Ostke elektriline söesüütaja. Nii saate vältida nii süütevedelikku ennast kui ka süütevedelikuga eelnevalt immutatud sütt.
Puusöe leotamine süütevedelikuga või eelleotatud puusöe ostmine pole mitte ainult ohtlik keskkonnale vaid ka teile endale. Süüdake süsi parem ajalehepaberi, taimeõli või puutükikeste abil. Sedasi säästate enda tervist ja keskkonda ning saate palju puhtama maitsega liha ja köögiviljad.
Kui te ei saa või ei taha süütevedelikust loobuda, siis pidage meeles järgnevaid reegleid. Kuna süütevedeliku puhul on tegemist ikkagi keemiaga, siis on oluline vedelikku õigesti kasutada. See tähendab, et süütevedelik peab ära põlema. Igaks juhuks tuleb sütel mõni minut hõõguda lasta, enne kui toit restiga nendele asetada.
Paljude grillijate jaoks ei ole grillimine õige ilma söeta. Kahjuks on hõõguvad söed kõige vähem keskkonnasõbralik grillimisviis. Kui otsustate grillida puusöega, siis tasub kasutada sertifitseeritud metsandusest pärit puusütt või puujääkidest valmistatud briketti. Brikett põleb söest kauem ning seda on lihtsam lämmatada ning pärast uuesti kasutada. Süsi põleb pärast süütamist lõpuni.
Grillsüsi peaks kindlasti olema valmistatud tervisele vähem kahjulikust lehtpuust ja tükid paraja suurusega. Okaspuupuit kipub praksuma ja loobib sädemeid. Tükkide suurusest sõltub toidu ühtlane küpsemine, parimad söed on tikutoosi mõõtu.
Kui te kütate puude abil, siis tasub meeles pidada, et grillimiseks on vajalik võimalikult ühtlast kuumust. Puutuli pidevat jälgimist. Grillimiseks sobivad kask, tamm, kõik Eestis kasvavad viljapuud ja paju. Kaske põletatakse ilma kooreta, sest muidu tekib must suits mis liha või kala ära tahmab. Okaspuud grillimiseks ei kõlba, kuna need muudavad liha maitse kibedaks ja annavad tõrvase kõrvalmaitse. Mitte mingil juhul ei tohi tulle visata männi- või kuusekäbisid – see tekitab tervistkahjustavat suitsu, mis tungib ka grillitavasse toitu. Samuti ei tohi tulle visata suitsukonisid ja muid mittesöödavaid asju.
Töödelge liha enne küpsetamist. Marineerimine ja eelküpsetus grillimisest erineva viisiga vähendavad kantserogeenide hulka toidus.
Kasutage väherasvast liha. Tervislikuks valikuks on nähtava rasva eemaldamine grill-lihalt.
Kasuta biolagunevaid või korduvkasutatavaid nõusid. Biolagunevad nõud on enamasti valmistatud maisist, bambusest, bioplastist, suhkruroost või tselluloosist. Need on looduses täielikult lagunevad. Kõigest hoolimata soovitab Bioneer kasutada korduvkasutatavaid nõusid. Isegi biolagunevad ühekordsed nõud on ikkagi raiskamine.
Kui korraldate grillimisüritust, siis valige joogiks keskkonnasõbralikus pakendis märjuke. Valmistage näiteks kodune morss ja pakkuge seda. Vältida tasub plastpudelisse villitud vett ja kangemaid jooke. Eestis ei märgita plastpakendile, kas viimane sisaldab bisfenool A-d või ei sisalda. See kemikaal on plastis väga levinud. Bisfenool A-d seostatakse rinna- ja eesnäärmevähiga, varajase puberteediga, hormonaalse tasakaalutusega ja muutustega aju struktuuris.
Pärast grillimist peske nõusid keskkonnasõbraliku nõudepesuvahendiga. Nõudepesuvahendi valik on eriti oluline juhul, kui grillimiskohas puudub reovee kogumise võimalus.
Ärge jätke oma prahti metsa alla vedelema. Keskkonnasõbralik on grillpeol tekkinud praht sorteerida ja viia sobivatesse prügikonteineritesse.
Kasuta keskkonnasõbralikku puugi- ja sääsetõrjevahendit.
Kasuta keskkonnasõbralikku toitu. Võid osta mahetoitu või vähemalt kodumaist toitu.