Kalapüük on meeldiv ja populaarne harrastus, lisaks aitab looduses viibimine taastada tervist ja jõuvarusid. Kuna aga kalavarud ei ole ammendamatud, on vaja reegleid, mis aitaksid tagada, et seda rõõmu jätkuks võimalikult kauaks ajaks. 

Eestis on harrastajatel kolme tasemega kalapüügiõigusi. Ühe lihtkäsiõngega püük on tasuta ja lubatud kõigile. Selleks pole vaja eraldi luba, tuleb vaid järgida kehtivaid kalapüügieeskirju. 

Kes tahab kasutada teisi sportlikke kalapüügivahendeid, peab maksma harrastuskalapüügi õiguse eest riigilõivu vastavalt kehtestatud määrale. Seda saab teha kas pangaülekandega või mobiilimaksega ja püügiõiguse tõendamiseks tuleks inspektorile esitada kas maksekorralduse koopia koos isikut tõendava dokumendina või mobiilimakse puhul ainult isikut tõendav dokument. 

Harrastuspüügiõiguse võib hankida üheks päevaks (15 krooni), üheks nädalaks (25 krooni), 2 nädalast kuni 6 kuuni (120 krooni), 7 kuust kuni 12 kuuni (180 krooni). 

Kalapüügiõiguse tasu ei pea maksma eelkooliealised lapsed, alla 16-aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud isikud ega puuetega isikud, küll aga peab neil sel juhul kaasas olema õpilaspilet, pensionitunnistus, represseeritu tunnistus ja puude raskusastet tõendav dokument. 

Kalastuskaardi taotlemine

Piirkondades, kus kalavarude kaitse eesmärgil rakendatakse piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta, on tarvis taotleda kalastuskaart. Kalastuskaart on vajalik püügil õngejada, nakkevõrgu; kuuritsa ja liiviga, samuti vähipüügil vähinata ja vähimõrraga ning lõheliste püügil spinningu või lendõngega Narva, Selja, Jägala, Pirita, Vääna ja Valgejõe lõhejõgedes ja Onga ning Järvamaa forellijõgedes, samuti ka allveepüügivahenditega püügil Saadjärvel ja Kuremaa järvel. 

Kaardi saamiseks tuleb teha avaldus kohalikule keskkonnateenistusele ja seda saab teha kolmel viisil: elektrooniliselt kalanduse infosüsteemi (http://kala.envir.ee/) kaudu, posti teel või kohalikule keskkonnateenistusele taotlust esitades. Teise isiku nimel taotluse esitamiseks või teisele isikule väljastatud loa kättesaamiseks peab olema vastav volikiri. 

Väljastatavatele kalastuskaardile märgitakse püügiõiguse omaniku nimi, püügipiirkond, kaardi kehtivusaeg ja vajaduse korral püügivahendid, nende arv ning püüda lubatud isendite arv. 

Pärast püügiperioodi lõppu tuleb täidetud kalastuskaart koos püügiandmetega tagastada asukohajärgsele keskkonnateenistusele, nii aitate kaasa põhjalikuma ülevaate saamisele meie kalavarude olukorrast. Püügi andmeleht tuleb esitada ka juhul, kui püügil ei käidud või saaki ei saadud. Lõheliste püügil – kas siis merest võrguga, jõgedest spinningu või lendõngega – tuleb püügiandmete esitamisel märkida lisaks kaalulisele kogusele ka püütud isendite arv. Juhul, kui saagi hulka on sattunud kalu, millel on märgistamise eesmärgil ära lõigatud rasvauim, tuleb ka see kindlasti aruandes ära märkida. 

Vähipüügil tuleb püügiandmete esitamisel eraldi märkida nii väljapüütud mõõduliste vähkide kui ka veekogusse tagasi lastud alamõõduliste vähkide arv.

Harrastuspüügiõiguse eest tasumise võimalused ülekandega

Pangaülekandega:  Makse saaja on Rahandusministeerium

  • SEB – 10220034800017 viitenumber 2800077794
  • Hansapank – 221023778606 viitenumber 2800077794

 Maksekorraldusele tuleb kanda vähemalt alljärgnevad andmed:

  • selle isiku, kelle eest harrastuspüügiõigus tasutakse, ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
  • märge, et tasutakse harrastusliku kalapüügiõiguse tasu;
  • harrastuspüügiõiguse kehtivuse alguse kuupäev, kui soovitakse harrastuspüügiõigust hilisemast kui harrastusliku kalapüügiõiguse tasu maksmise kuupäevast.

NB! Ühe maksekorraldusega saab tasuda harrastusliku kalapüügiõiguse tasu ainult ühe isiku eest. 
 
Mobiilmaksega kas Elisa, EMT või Tele2 võrgus:

1312 (tärn*) harrastuspüügiõiguse kehtivuse aeg (tärn*) isikukood

    Lühinumber Vahemärk Kood (perioodi pikkus) Vahemärk Isikukood
    1312 tärn 400 (kuni 1 päevaks) tärn  
        401 (kuni 1 nädalaks)    
        402 (kuni 6 kuuks)    
        403 (kuni 1 aastaks)    

Näide: 1 päevaks loa taotlemisel tuleks valida lühinumber 1312 * 400 * taotleja isikukood. 

NB! Mobiiltelefoniga harrastuspüügiõiguse eest tasumisel saadetakse kinnitus püügiõiguse kehtivuse alguse ja lõppemise kohta. Teavitussõnumi saatmise tasu on 4 krooni, mis lisandub püügiõiguse loa maksumusele. 

PEA MEELES:

  • Ühe lihtkäsiõngega kalapüük on tasuta ning lubatud kõigile. Selleks pole vaja eraldi luba ega dokumenti, järgima peab vaid kehtivaid kalapüügieeskirju ja muid Eesti vabariigis kehtivaid seadusi. Lihtkäsiõng koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga.

  • Kes soovib kalastada lisaks lihtkäsiõngele veel ka teiste sportlike püügivahenditega, peab lunastama harrastuspüügiõiguse tasudes selle eest kas panga kaudu või mobiilimaksena. Vastavat õigust tõestab inspektorile esitatav korrektne maksekorraldus koos isikut tõendava dokumendiga või mobiilimakse puhul piisab isikut tõendava dokumendi esitamisest. Harrastuspüügiõigus annab loa kalastada järgmiste kalapüügiseaduses toodud vahenditega (lubatud kuni kolm sama- või eriliigilist püügivahendit), nt rohkem kui üks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng (tonka, krunda), ankurdamata und, räimeõng (tohib kasutada merel), harpuunpüss ja harpuun.

  • Püügiks õngejada, nakkevõrgu; kuuritsa ja liiviga, samuti vähipüügil vähinata ja vähimõrraga ning lõheliste püügil (lõhejõgedes ja Järvamaa forellijõgedes) spinningu ja lendõngega ning püügil allveepüügivahenditega Saadjärvel ja Kuremaa järvel tuleb taotleda kalastuskaart (loe ka lugu harrastuskalapüügi korraldusest). Kalastuskaarte väljastab maakondlik keskkonnateenistus ja nende eesmärk on reguleerida kindla püügivahendi kasutamist, et vältida ülepüügiga kalavarude kahjustamist.
    KEELATUD ON:
    • Püüda kala kalapüügivahendeid kasutamata, mis põhjustavad kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustumise, nagu püük elektriga, tulirelvade ja lõhkelaengutega;

    • müüa ja osta harrastuspüügil püütud kala;

    • müüa, osta ja transportida värsket kala veekogu kaldal, kus selle püüdmine on keelatud.

    LÕHELISTE PÜÜK

    Lõhe ja meriforelli harrastuspüük on kalastuskaardi olemasolul lubatud järgmistel jõgedel:

    • Narva jõgi;
    • Jägala jõgi;
    • Valgejõgi;
    • Selja jõgi;
    • Pirita jõgi;
    • Vääna jõgi;
    • Purtse jõgi

    Lõhe- ja meriforelli harrastusliku kalapüügiõiguse tasu suurus:
    • kalapüügiõiguse eest 1 päevaks – 100 krooni;
    • kalapüügiõiguse eest kuni 3 päevaks – 200 krooni;
    • kalapüügiõiguse eest kuni 30 päevaks – 1500 krooni.

Sarnased artiklid