Kahjuks on kodune arvuti muutunud tavalisest õppevahendist tõeliseks orjapidajaks, kellele meie lapsed ülima heameelega alluvad. Laps ei oska veel õieti kõndidagi, kui juba jälgib vilkuvaid värvilisi pilte arvutiekraanil, mille taga istuvad oma mänge mängivad täiskasvanud.

Veidi kasvades tutvub laps arvutiga juba isiklikult. Kui kodus seda imelist mänguasja veel pole, leidub kindlasti mõni sõber, kes kord teie võsukese kutsub arvutimänge mängima. Pole olemas ühtegi last, kellele ei meeldiks see virtuaalne maailm...

Laste innustumine arvutimängudest on saanud vältimatuks paheks, millega enamik lapsevanemaid püüab võidelda. Loomulikult ei luba need vanemad, kellele on arvuti tööks vajalik asi, oma lastel liiga palju aega kulutada mängudeks ning nad püüavad ka jälgida, mida laps mängib.

Palju hullem on lugu siis, kui arvuti on ostetud ekstra lapse jaoks (kui täiendav õppevahend või arendav mänguasi). Vanemad ei huvitu eriti virtuaalsest reaalsusest. Nad arvavad tavaliselt, et riiulitel reas seisvatest plaatidest muusika ja mängudega piisab, et laps saaks kõik, mida ta vajab. Sel juhul on arvutisõltuvuse oht palju suurem.

Vanemate soov õpetada lapsele kaasaegse tehnika kõiki imesid on täiesti mõistetav - see on hoolitsus tema arendamise eest. Kuid teisalt võib sellist püüdu hinnata kui alateadlikku soovi vabaneda osast kohustustest ning delegeerida need uuele mänguasjale.

Niisiis tuleks enne arvuti soetamist tõsiselt mõelda selle üle, milleks tahate seda osta. Selleks, et suhtlemine nii kalli mänguasjaga tooks lapsele kasu ning aitaks tal tõepoolest areneda, peab laps „küpsema", see tähendab, ta peab olema selliseks õpetusviisiks valmis.

Arvutimängude harrastamine aga ei tõota midagi eriti head.

Miinused

Kõige ilmselgem miinus on istumine. Pikka aega toolil istumine on inimesele üldse ebaloomulik. Ekraani taga on tugevas pinges kael, pea, käed ja õlad. See põhjustab ajapikku rühi muutusi.

Veel üks „vaevumärgatav" ebameeldivus on vere paigalseis vaagna piirkonnas. Ja lisaks veel väheliikuva eluviisi kindel saatja - rasvumine.

On oht ka nägemisele. Inimese silmad reageerivad teksti, pildi või ekraani kõige väiksemalegi vibratsioonile. Vale värvi või ðrifti kasutamine programmides või vale kaugus ekraanist saavad halveneva nägemise põhjustajateks. Lastel tekib õige sageli silma punetus, pisaravool, silmade sügelemine. Tihti lähevad need vaevused iseenesest mööda. Kuid nende sagedasel esinemisel läheb vaja juba eriravi.

Probleeme nägemise ja rühiga on lihtsam ennetada kui neid hiljem ravida. Mida siis ette võtta?

Et silmad ei väsiks, tuleb nendega võimelda. Silmadega tuleb teha ringe, seejärel vaadata üles, alla, paremale ja vasakule ning viia siis pilk kaugelasuvatelt esemetelt lähedalolevatele. Igat liigutust korratakse 10 korda.

Töökoht peab olema õigesti sisse seatud. Tool peab olema reguleeritava kõrgusega, seljatoe ja käetugedega. Nii saab vältida liigset koormust seljale ja kätele. Lapse silmade kaugus ekraanist peab olema 50 cm, et pilk oleks suunatud veidike ülalt alla. Ekraanil ei tohi olla valguslaike ega otseseid päikesekiiri. Toas on vajalik ka täiendav valgustus - nii nagu lugemisegi puhul.

Viimasel ajal on kõneaineks tõusnud olmetehnikast tulenev elektromagnetiline kiirgus. Kaasaegsed monitorid on tervisele ohutumad kui nende kauged eelkäijad. Ometi oht jääb, ning eriti puudutab see ebakvaliteetseid mudeleid. Seega, enne ostu peab veenduma ostetava kvaliteedis ning odavast tehnikast tuleb loobuda.

Varjatud oht

Pidevalt suletud virtuaalses maailmas viibimise tagajärjel muutub paratamatult lapse psüühika. Ei tasu lapsele arvutit õpetada vaid selleks, et teie tuttavate lapsed veedavad seal kogu oma vaba aja. Las laps valib ise, millega ta kõige rohkem tegelda tahaks.

Suhtlemine arvutiga ei ole eelkooliealise lapse jaoks tavapärane tegevus. Arendavate programmide ja tavaliste mängude omandamisega kaasneb lapse jaoks suur närvipinge, ta peab maksimaalselt tähelepanu koondama ning psüühilist jõudu kulutama.

5-6-aastaste laste paljud elundid ja süsteemid alles arenevad, see aga tingib organismi suure tundlikkuse igasuguste mõjutuste suhtes. Arvutist informatsiooni saamine on lapse jaoks väga ebatavaline ning ta vajab tõsist kohanemist uute tingimustega. Selleks on aga vajalik küllaldane närviprotsesside „küpsus", mis lapsele asja lihtsamaks teeb.

Kui olete siiski otsustanud, et laps on valmis arvutiga lähemat tutvust tegema, siis tasuks õppimist alustada klaviatuurist. Laps peab igal juhul oskama kiiresti ja õigesti vajutada õigeid klahve ning moodustama lihtsamaid sõnu. 

Sõrmed osavamaks

Mängimise või õppimise ajal tuleb lapsel pidevalt vaadata kord klahvistikku, kord monitori, ta peab õppima tundma sümboleid ning aru saama nende tähendusest. Viibides 10 minutit arvuti taga, teeb laps tavaliselt 80-100 sellist liigutust.

Paljudel juhtudel kiireneb töötempo, kuna seda nõuab programm, ning lastel tekivad raskused vajaliku klahvi leidmisega. Seega tuleb kõigepealt kannatlikult ja järjekindlalt arendada lapse käte peenmotoorikat ning nägemissüsteemi töövõimet. Ka tuleb talle õpetada tema eale kohaseid ruumilisi ja loogilisi ülesandeid - tal tuleb osata analüüsida ja võrrelda.

Oleks päris hea, kui enne klaviatuuriga tutvumist õpiks laps tegema harjutusi, mis on suunatud täpsuse ja koordinatsiooni arendamisele. Ka ei tee halba treenida ja stimuleerida tema lühimälu.

Et lapsele arvuti omandamine lihtsamaks teha, tuleks temaga sagedamini mängida mänge, kus tuleb teha täpsusviskeid - rõngad, keegel, lauajalgpall, korvpall, hoki... Sõrmede ja labakäte peenmotoorika arendamiseks võib kasutada sõrmevõimlemise kõiksuguseid variante: plastiliinist voolimist, nööri heegeldamist, pärlite keesse lükkimist, väikseid konstruktoreid ja mosaiike.

Kui last sellised harjutused ei huvita, siis püüdke talle seletada, et see on vajalik arvutiga tutvumiseks. Kõik sellised tegevused peavad olema mängulised ning teil tuleb neist võrdväärse partnerina kindlasti osa võtta. Kasutage igat võimalust, et arendada lapses liigutuste täpsust, treenida tema mälu ja tähelepanu. Arenguks sobib kõik, paberist välja lõigatud ja värvitud aplikatsioonide kleepimisest kuni ühise koogi küpsetamiseni.

Lapse huvi hoiab ülal teie fantaasia, mis muudab õpetuse meelelahutuseks ja lõbusaks mänguks.

Ei tasu oodata, et lapsel hakkab arvuti taga kõik korraga laabuma. Isegi kõige lihtsamad (teie arusaamist mööda) asjad võivad tekitada tõsiseid raskusi. Et õppimine kergemini kulgeks, võiks võtta eraldi vihiku, kuhu saab kirjutada teatavate harjutuste täitmise tulemused ning ära märkida ka seda, mida laps on juba omandanud, mida aga veel mitte.

Rõõmustage sagedamini koos oma lapsega tema saavutuste üle. Ärge kunagi väljendage pahameelt tema vigade pärast, ärge tõstke häält ning olge ikka kannatlik. Püüdke teda igati innustada ning toetage oma väikest õpilast. Ärge võrrelge tema saavutusi teiste omadega ega sundige teda. Organismi psühholoogiline ja füsioloogiline valmidus uueks tegevuseks, sealhulgas ka arvutiga töötamiseks, on puhtalt individuaalne asi.

Peamine reegel, mida vanematel täita tuleb: vaadata kella, kui laps istub arvuti taga.

4-7-aastased lapsed ei tohi olla arvuti taga korraga üle 20 minuti ning mitte üle 40 minuti päevas.

Nendest ajutistest raamidest tuleb kinni pidada, isegi kui laps lihtsalt mängib.

Virtuaalsed mängud on sama väsitavad kui lihtsalt ekraanilt lugemine. Hoogu sattunud laps ei märka ise oma väsimust, ometi ta väsib. Psühhoemotsionaalse pinge seisund ning vajadus momentaalselt reageerida on tüüpilised stressi tekitavad faktorid.

Allikas: Moi Rebjonok

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta