Folgis on erinevaid kihte rohkem kui vanaema õunakoogis.  Rahvast võib jagada tinglikult hõimudeks. Hõimude koosseis ei ole kindlalt määratletult, kuid iga hõimlane tunneb kohe ära kaashõimlase.

Viltuses Viljandis kohtuvad nii esinejad, korraldajad, liiga pidused, lastega, noored, paarikesed, libaausterlased, igasugused sub- ja suppkultuuride esindajad. Erinevad hõimud eksisteerivad rõõmsalt üheskoos ning vahetevahel esineb üleminekuid ühest grupist teise. Igal hõimul on oma lemmikpaik ja oma asi ajada.

Kõige põlisem hõim on kohalikud, kes on samuti mitmest hõimust.  Nad võivad liituda ka rändhõimudega või teenida lisasissetulekut hõimlaste pealt.

Vähemaks on jäänud sihitut märsilohistamist. Asemele on asunud asjalikkus ja läbimõeldud tegutsemine – kindel siht on silme ees. Alkoholi tarbitakse vähem ja praht jõuab prügikastidesse. Korralduses tunduvad puhuvat liberaalsemad tuuled, turvamehed ei otsi pidevalt kotte läbi ja parkides harrastatakse taas vabatelkimist.

Väike vahemärkus: naiste seelikud on läinud pikemaks ja välismaalasi on vähem.

Igasugu olemine tekitab kaasnähte, mida saab võtta ühise nimetuse alla – prügi. Seekordsel pärimusmuusikafestivalil kogutud prügi läheb kasutusse küttena. Eesti pakendiringlus  kogub kokku loodetavasti kõik folgil tekkiva prügi ja saadab selle Suur-Sõjamäele, kus see sorteeritakse ja tükeldatakse. Seejärel rändab tükeldatu edasi Kundasse, kus seda kasutatakse põlevkiviga segatult kütteks.

Sel korral oli folgil esmakordselt esindatud Eesti pakendiringluse infotelk. Telgis askeldasid teiste seas Kristin Tamm (pakendiringluse töötaja) ja Birgit Parmas (vabatahtlik), kes jagasid lahkelt ja ohtralt infot olmejäätmete kasutamise võimaluste kohta.  Huvilisi teavitati selle kohta, mida kõike saab taaskasutada.

Lastele oli valmis seatud suur taaskasutusmäng, mille sisuks on õpetada jäätmete praktilist sorteerimist. Mäng kujutas endast 5 x 5 meetrist plastikust vaipa, millel oli kujutatud erinevaid sorteerimisviise. Vaibale puistatakse hunnik pakendeid, mille laps peab jaotama õigetesse kohtadesse.

Telk on populaarne ja rahvas uuris huviga kõiksugu purkides ja topsides olevaid graanuleid, millest on tulevikus lootus saada uusi tooteid. Näiteks võib ümbertöödeldud prügist valmistada tänavakive, plastpudeleid, fliispatju. Omapoolse ideena pakuks välja, et tulevikus võiks ümbertöödeldud materjalidest valmistada ka Viljandi Pärimusmuusikafestival käepaelu ja kaelakaarte.

On lootust, et folgihõimlased käituvad muistsete küttide-korilaste moodi, kellest jäid maha ainult jalajäljed.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta