Alkoholireklaamide sisu keskendub iga aastaga üha enam emotsioonide näitamisele, ka on tõusuteel teles näidatavate alkoholireklaamide maht, näitas eile avalikkusele tutvustatud uuringufirma TNS Emor uuring.

  • Tarbimine ja tervis
  • 17. november 2010
  • https://pixabay.com/photos/smiley-emoticon-anger-angry-2979107/

Alkoholireklaame on lubatud näidata õhtuti alates kella 21-st, kuid see on just aeg, mil telerite ees (kella 21 ja 22 vahel) on kõige enam vaatajaid. Kuigi noored vaatavad tundide arvult telerit vähem kui täiskasvanud, siis ajaline kõver on sama.

Alates 2005. aastast on alkoholireklaamide arv teles kasvanud, pidurdudes 2009. aastal, kuid jätkates kasvu 2010. Kui viis aastat tagasi oli aastas teles 78 tundi alkoholireklaami, siis 2008. aastal juba 130 tundi. Eelmisel aastal langes see 119 tunnile ning 2010. aasta kümne kuuga on eetris näidatud 123 tundi alkoholireklaame. Samas ei ole alkoholireklaam domineeriv. Näeks erinevaid kodutarbeid ja kosmeetikat, hügieenitarbeid reklaamiti samal perioodil vastavalt 1007 ja 683 tundi.

Alkohoolsetest jookidest reklaamitakse ülekaalukalt kõige rohkem õlut, pea poole vähem reklaamitakse kanget alkoholi, millele järgnevad valmiskokteilid, siider ja vein. Sel aastal on kõige enam kasvanud õllereklaamide maht ning kasv on toimunud klippide pikkuse arvelt ehk klipid muutuvad järjest pikemaks.    

Reklaamide sisuanalüüs tehti 88 tänavu mais ja juunis näidatud alkoholireklaamide ja alkoholitootjate sponsorklippide põhjal. Uuringut tutvustanud ekspert Gerda Möller nentis, et reklaamide sisu keskendub üha enam emotsioonidele: ”Kõik tahavad olla seltskonnas aktsepteeritud, tahavad olla lõbusad ja head kaaslased. Neid vajadusi reklaamid näitavadki, et anda meile tunne, et suudame neid alkoholi tarvitades rahuldada.”

Klippides domineerib positiivne meeleolu, lõõgastav ja kohustustevaba elu, mida antakse edasi erinevate tegevuste najal. Inimesi näidati kokku 60%-l reklaamidest ning kõigis neis oli olemas meestegelane, naisi veidi vähem. Ka teksti pealelugemisel oli valdavaks madal meesterahva hääl.

Allikas: Tervise Arengu Instituut