Pere-eelarvet peetakse pigem raha kui keskkonda säästvaks vahendiks, aga see pole sugugi nii. Kui rahavood on kontrolli all, siis tekib ka üleliigseid oste vähem ning pere ostukorv on lõppkokkuvõttes keskkonnahoidlikuma ning rahakotisõbralikuma sisuga.*

Esialgu võib eelarve koostamine tunduda tüütu, sest kes nende arvete ja ostukviitungitega ikka tegeleda tahab! Aga pärast katsetamist, harjutamist ning harjumist tasub see kindlasti ära.

Pere-eelarve koostamine on abiks ka juhul, kui palgasumma ja kulud ei tundu vastavuses olema. Kui te tunnete, et maksudeks ja poearveteks kulub enam, kui te tahaksite kulutada, siis tasub oma väljaminekud üle vaadata.

Eelarvet võib teha nii üksikisikut silmas pidades kui ka leibkonna kui terviku kohta. Eelarve tegemise viis sõltub pere rahaasjade korraldusest. Kui kasutatakse nn ühise rahakoti põhimõtet, kus iga pereliige panustab kindla osa oma tulust ühiste maksude ja toidukulude katteks ning vaid osa rahast jätab isiklikeks väljaminekuteks, siis võib-olla tõhusam leibkonna eelarve pidamine. Kui tegemist on üksi elava inimesega või leibkonnaga, kus makse makstakse eraldi ning ühisarvestust ei peeta, tasub pidada ka eraldi eelarveid.

Eelarves on vaja teada tulusid ja kulusid. Kogu protsessi eesmärgiks on jõuda olukorda, kus kulutusi on tehtud mõistlikult, maksud on makstud, võlgu ei ole jäädud ja võimalusel on raha ka säästudesse paigutatud. Teisiti öeldes on pere-eelarve eesmärk tagada pere majanduslik hakkamasaamine läbi kulutuste ja tulude jälgimise ning planeerimise.

Pere-eelarve võimaldab ka vaadelda sissetulekuid valdkondade kaupa. Nii saab kindlaks teha, kui suur on kulu eluasemele, transpordile, toidule, vabaaja üritustele, riietele, tervisele, võlgu ostetud toodete intressidele, sidekuludele, kosmeetikale, kodukemikaalidele jne. Eelarvet pidades on kergem tuvastada, milline kulutus, harjumus või teenus on teie tulusid arvestades liiga kulukas.

Eelarve pidajad ei unusta tavaliselt makse maksmata, loobuvad kergemini nn tühjadest kulutustest (nt pärast sooduspakkumisi käima unustatud lehed ja ajakirjad, mille vastu ollakse huvi kaotanud), kaaluvad laenamist ning liisimist põhjalikumalt, ostavad vähem hetkeimpulsside toel ja oskavad hinnata vältimatuteks kulutusteks kuluva rahasumma suurust.

Vältimatute kulutuste suuruse teadmine on oluline näiteks enne suuremate ostude sooritamist, sest nii saate hinnata, kas tulete rahadega järgmise palgapäevani välja.

Vältimatute kulude hulka käivad kõik kohustusliku lepinguga maksed, millest pole võimalik koheselt loobuda (nt. tähtajalised mobiilside lepingud, liisingumaksed, eluasemekulud jne). Välditavate kulutuste alla käivad rõivaste ostmine, trennides käimine, kulutused iluteenustele, hobid, kohvikutes ja restoranides aja veetmine jms.

Vältimatute kulutuste suuruse järgi saab hinnata ka rahasumma suurust, mida on vaja üheks kuuks olukorras, kus mingil põhjusel tulu tulemata jääb. Teiste sõnadega öeldes, saab selle summa abil kalkuleerida, kui palju sääste leibkond vajab ning kui pikaks ajaks olemas olevatest säästudest piisab.

Mida madalam on eelarve pidaja sissetulek, seda suurem osa rahast kulub eluasemele ja toidule. Raha puudumine seab tihtipeale piirangud hobidele, terviseteenustele, mugavusele ja säästude kogumisele. Püsiva madala sissetuleku või ajutiste rahaprobleemide korral on eriti oluline teada, kuhu raha kulub.

Samas ei tähenda korralik palk alati edukat majandamist, sest kui raha tühja-tähja peale ära kulutada ja maksud maksmata jätta, on varsti häda käes.

Tark planeerija omab ka säästusid, varudes 5-10% igakuistest sissetulekutest.

Kuidas eelarvet koostada?

Eelarve koostamiseks peate üles kirjutama oma tulud ja kulud. Arvet võib pidada nii tavalises vihikus kui ka arvutis (nt Exceli, Open Office´i või Google Docsi tabelis).

Kui tulusid on mitmeid, siis on suureks abiks internetipanga keskkond, kus on tulud täpselt kirjas.

Kulude jaotuse võite välja mõelda oma leibkonnale vastavalt. Saab teha nii lihtsamaid kui ka keerulisemaid tabeleid. Tavaliselt hõlmavad jaotused eluaset, kehakatet, sööki, transporti, koolitusi, hobisid, tervist ja säästusid. Kui mõni nimetamata valdkondadest teile eriti huvi pakub, siis võite valdkonna eraldi teemana välja tuua. Näiteks võite teha eraldi rea kodukemikaalide, kohvikutes söömise, maiustuste, lemmikloomade, sidekulude, laenusummade vms kohta.

Lihtsamate tabelite puhul märgitakse õigesse rubriiki (kusjuures rubriikide arv pole väga suur) üles ainult kulunud summad. Kui aga väljaminekud nõuavad põhjalikumat analüüsi, siis on otstarbekas suurendada rubriikide arvu ja lisada selgitusi.

 

Kasulik teada!

Põhjalikuma ja juba sisestatud valemitega pere-eelarve vormi leiate näiteks Finantsinspektsiooni kodulehelt minuraha.ee/public/minuraha_pere_eelarve.xls

Finantsinspektsioon on loonud ka säästmise kalkulaatori, mille leiate minuraha.ee/kalkulaator/kalkulaator_saastmine.php ja igapäevaste pisikulude kalkulaatori, mille leiate minuraha.ee/kalkulaator/kalkulaator_kulu.php.

Kasutatud kirjandus

  • MTÜ Eduka Elukorralduse Edendamise Ühendus „Hakkame elama! Eesti esimene kaasaegse kodumajapidamise ökonoomika õpik-käsiraamat.“, Vali Press OÜ, 2008

  • „Soovitused pere-eelarve analüüsimiseks ja planeerimiseks“ Finantsinspektsiooni veebiväljaanne Minuraha.ee http://www.minuraha.ee/11233

Sarnased artiklid