Eesti Jäätmekäitlejate Liit korraldab kolmapäeval, 6. veebruaril Jäätmepäeva, kus lahatakse Eesti jäätmevaldkonna peamisi probleeme: jäätmeseaduse menetlemist, jäätmete ringlussevõtu saavutamist ja selleks vajalikke muudatusi. Jäätmepäeva lõpetab erakondade keskkonnaministrite kandidaatide debatt jäätmete ja jäätmeseaduse teemal.

„Jäätmeseaduse uuendamine on vältimatu probleem, millega on vaja kindlasti kiiresti edasi liikuda: oleme oodanud muudatusi, sest pikemat aega on meie valdkonnas olnud paigalseis, mistõttu ei ole me suutnud täita riigina meile esitatud nõudmisi. Samuti on ettevõtjad olnud pidevalt ooteseisundis, sest jäätmevaldkonna probleemid algavad sellest, et meil puudub kindlus ja selgus, millised on erinevate osapoolte kohustused ja õigused – kes siis ikkagi korraldab, veab, kogub ja käitleb jäätmeid. Jäätmekorraldus ei tohiks olla ainult poliitiline probleem, vaid ka keskkonnaküsimus. Praegune olukord on kahjulik kogu riigile,“ sõnas Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimees Aivar Lõhmus.
 
„Valimised on lähedal, mitmed erakonnad on esitanud oma nägemuse lahendustest ka valimisprogrammides. Seetõttu oleme Jäätmepäeva teise poole üles ehitanud nii, et kõikide erakondade spetsialistidel on võimalus debatil osaleda ning pakkuda välja oma lahendused, kuidas minna jäätmeseadusega edasi, et saavutada jäätmete ringlussevõtu sihtarv. Meie meelest on oluline, et Eestil oleksid toimivad lahendused, mis oleksid elanikule mugavad ja aitaksid saavutada ka keskkonnahoidlikke eesmärke,“ rääkis Aivar Lõhmus.  

„Möödunud aasta lõpus saatis Euroopa Komisjon Eestile varajase hoiatuse raporti, sest suure tõenäosusega ei täida me ELi poolt seatud ringlussevõtu sihtarve aastaks 2020. Viimastel aastatel on korduskasutamine ja/või materjaline ringlusse suunamine aga hoopis vähenenud. Samas pakub Euroopa Komisjon riikidele välja ka omapoolsed soovitused/tegevused, mis eelduslikult aitavad riikidel sihtarvude täitmise poole liikuda. Sellest teemast annab Jäätmepäeval ülevaate välisekspert Euroopa Jäätmekäitlejate Liidust,“ sõnas Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

Margit Rüütelmanni sõnul on erinevate riikide võrdlusest teada, missugused süsteemid ja regulatsioonid võiksid toimida ning neid on ka eeskujuks toodud. Eesti Jäätmekäitlejate Liit on esitanud oma ettepanekud Jäätmeseaduse parandusettepanekutena. „Jäätmepäevale oleme kokku kutsunud nii Eesti eksperdid kui ka poliitikud ning arutluse all on, missugused on siis need kiired ja efektiivsed lahendused Eestile, et arendada korduskasutust ja materjalina ringlussevõttu, et see pöörduks tõusu suunas ning oleks võimalik täita EL kokkulepitud sihtarvud. Muidugi on oluline, et leitaks lahendused, mis peaksid silmas pikaajalisi eesmärke ning lähtuksid parimatest praktikatest,“ lisas Margit Rüütelmann.  

 Ajakava ja täpsem info Jäätmepäeva kohta.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta